banner_ardu-grill.PNG

et et

Tartu Hoiu-laenuühistu finantskool. Rahakool

Seksuaaltervise kool

Beebikool

Moekool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE

MEHELT MEHELE

Toidukool

Väikelaste kool

Põhikool

Ametikool / Kutsekool

Gümnaasium

Ülikool / Kõrgkool

Liikluskool / Autokool

Elukool / Elukestev õpe



turvakood

lapsevanem-logo.gif

Sünnituse kolm faasi

Lapsevanem.ee - Sisukestev õpe lapsevanemale :: Sünnituse kolm faasi Matemaatika, füüsika, ajalugu, inimeseõpetus jne. Kõik selleks et abistada õppijat.Sünnituse kolm faasi,Matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort

Sünnituse kolm faasi

Sünnituse võib jagada kolme faasi:

  1. esimene faas - avanemisperiood
  2. teine faas - väljutusperiood
  3. kolmas faas -platsentaarperiood.
     

Kõik kokku kestab umbes 15-16 tundi.

Sünnituse  esimene faas - avanemisperiood

Kui sünnitus algab, tõmbuvad emakalihased rütmiliselt kokku. Kokkutõmmete ehk kontraktsioonide tulemusena lüheneb ja avaneb emakakael.

Alguses on kokkutõmbed lühikesed ja nõrgad ning pausid nende vahel võrdlemisi pikad. Kokkutõmbed lükkavad last alla ja suruvad tema pead vastu emakakaela, mistõttu emakakael järk-järgult venib õhemaks ja avaneb. Lootekestad rebenevad ja tupest hakkab lootevett nirisema. Aeg-ajalt kontrollib sind ämmaemand saamaks ülevaadet, kui kaugel sünnitustegevus on.
Avanemisperioodil on hea ringi liikuda või erinevates, sinu jaoks mugavates asendites istuda ja lamada. Ämmaemand või lapse isa võivad sind selle juures aidata.

Kui oled aktiivne, tuleb see kasuks sulle ja ka su lapsele. Ka sünnitus edeneb kiiremini, kui kasutad rohkem püstisi kehaasendeid.

Emakalihaste tööle sa ise kaasa aidata ei saa. Avanemine toimub paremini, kui oled rahulik ja lõõgastunud.

Kui lapse pea on juba alla vaagnapõhjani jõudnud, algavad väljutusperioodi kokkutõmbed - pressid. See tähendab, et nüüd saad ka ise sünnitusele kaasa aidata, pressides vastavalt sisemisele vajadusele teadlikult kaasa.

Sünnitustoolil sünnitamine on samuti üks võimalikest variantidest.

Sünnituse  teine faas - väljutusperiood

Kui algavad pressid, on sünnituse esimene ja pikim osa möödas ning algab teine osa. Nüüd saad ise märkimisväärselt palju kaasa aidata. Enamasti piisab sellest, kui vastupandamatule pressimissoovile lihtsalt järele anda ning suruda kaasa oma sisetunde järgi. Vahel kannustab ämmaemand sind teadlikult tugevamini pressima. Selleks hinga sügavalt sisse ja hoia õhku kopsudes nii kaua, kui suudad ja samal ajal suru diafragmaga alla võimalikult pärasoole suunas (nagu WC-s, kui kõht on kinni).

Küsi ämmaemandalt, kui sa tahad teada, kui kaugele laps jõudnud on. Sünnitustee võib pikana tunduda. Ämmaemand selgitab, kuidas ja millal pressida. Soovitav on ise käega katsuda, kui kaugel lapse pea juba tunda on. Kui press möödub, siis lõdvestu, puhka ja hinga rahulikult kuni järgmise pressini.

Ämmaemand kuulab loote südamelööke iga pressi vahel ning juhendab sind kas rohkem hingama või rohkem pressima reguleerides sellega lapse sündimise kiirust. Hea koostöö ämmaemandaga ja rohkem aega kudedele venimiseks võib aidata vältida võimalikke lahkliharebendeid.

Lahkliha on tupe ja pärasoole vahele jääv pehmete kudede ala ning lapse pea peab selle aeglaselt avama.

Vahel on spontaansed lahkliharebendid siiski vältimatud, kui koed on pinges või venimatud.

Kui lahkliha on täiesti venimatu võib ämmaemand teha lahklihalõike - see on umbes 3- 4 sentimeetri pikkune kunstlik haav, mis aitab lapsel kiiremini sündida.

Kui lapse pea on väljunud, aitab ämmaemand sul lapse õlad ja ülejäänud keha välja pressida ning võtab vastsündinu ettevaatlikult vastu. Võib-olla on sul veel piisavalt energiat, et teda aidata.

Hetkel, mil laps on sündinud, võib tarvis minna ämmaemanda abi vastsündinu ninast ja kurgust lima ning lootevedeliku väljaimemiseks, kuigi enamus lapsi saab ise sellega suurepäraselt hakkama. Pisut turtsumist, köhimist ning paar korralikku kisapurset käivad asja juurde.

Kui kõik on hästi, pannakse vastsündinu kohe ema kõhule. See on parim paik rahunemiseks ja uue keskkonnaga harjumiseks. Sinu kõhu peal lamades tunneb laps sinu soojust ja südamelööke väljastpoolt, mitte enam läbi vee. Lähedus ja kontakt, mille te saate käed oma lapse ümber põimides, on väga eriline. Hoia oma vastsündinut soojas, anna talle aega ning ta leiab ise tee üles sinu rinnani.

Isa, ämmaemand või sinu enda poolt valitud inimene lõikab läbi nabanööri pärast seda, kui see on klambri, nööri või kummiga suletud. Võib-olla küsib ämmaemand, kas sa tahad imiku kaalumise, kuivatamise ja riidessepanekuga oodata. Võid temalt paluda luba seda ise teha.

Imikule pannakse käe või jala ümber ka identifitseerimismärk.

Platsenta väljutamine - sünnituse  kolmas faas

Emakas tõmbub jälle kokku, et platsenta väljutada. Sulle tundub, nagu sünnitaksid suure sooja tombu. Tuleb veel natuke pressida. Vajadusel tehakse süst (oksütotsiin), mille tulemusena tõmbub emakas rutem kokku ja väheneb ka veritsus.

Kui platsenta on väljutatud, kontrollib ämmaemand, kas osa sellest pole emakasse jäänud.

Nabaväät on platsentaga ühenduses ja umbes 50-80 sentimeetrit pikk. Ta koosneb kolmest veresoonest, mille ümber on tugev tarretiselaadne kude. Üks veresoontest transpordib lootele hapnikurikast verd. Teised kaks transpordivad vere lootelt tagasi platsentasse, kus jääkained imbuvad edasi ema verre.

Kui emakakaelas, tupes või lahklihal esineb rebendeid, õmbleb ämmaemand need kokku. Seda tehakse tavaliselt kohaliku tuimestusega või ka naerugaasiga nii, et nõelapisteid ei ole eriti tunda. Niit lahustub tavaliselt ise, kuigi võib minna paar nädalat enne, kui see on täiesti kadunud ja ei sega sind enam.

Vahel, näiteks siis, kui sul on palju sügavaid rebendeid, õmbleb sind arst.

Pärast sünnitust võid jääda veel paariks tunniks sünnituspalatisse, et veidi puhata. Ämmaemand kontrollib sind, et jälgida veritsust, emaka suurust, vererõhku, temperatuuri ja vastsündinut.

Seejärel viiakse sind üle sünnitusjärgsesse osakonda, kuhu võid jääda sõltuvalt olukorrast paariks päevaks. Soovi korral ja kui kõik on hästi nii sinu kui ka lapsega, võib minna koju juba 6 tundi pärast sünnitust.

Allikas: fert-c.ee

 

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 5. 11. 2010. 02:52