banner_ardu-grill.PNG

et et

Tartu Hoiu-laenuühistu finantskool. Rahakool

Seksuaaltervise kool

Beebikool

Moekool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE

MEHELT MEHELE

Toidukool

Väikelaste kool

Põhikool

Ametikool / Kutsekool

Gümnaasium

Ülikool / Kõrgkool

Liikluskool / Autokool

Elukool / Elukestev õpe



turvakood
lapsevanem-logo.gif

11. klass

Lapsevanem.ee - Sisukestev õpe lapsevanemale :: 11. klass Matemaatika, füüsika, ajalugu, inimeseõpetus jne. Kõik selleks et abistada õppijat.11. klass,Matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort

FÜÜSIKA 11. KLASS

Pole koolifüüsikat, pole insenere, pole ka elektrit.

Miks sokid kaotsi lähevad?

Filosoofid on juba ammu imestanud selle üle, miks on sokkidel komme kaduma minna ja miks inimestel on lõpuks suur kollektsioon omavahel sobimatuid üksikuid sokke. Üks koolkond väidab, et sokid on väga antisotsiaalsed olevused ja neil on sügav rivaalsustunne. Eriti tunnevad rivaalsust üksteise vastu ühesuguse disainiga sokid ja seetõttu on neid praktiliselt võimatu koos leida. Sinine sokk on paaris pigem musta kui oma tõelise paarilisega.

Teisalt jällegi, kvantfüüsikud seletavad seda üldistatud Pauli printsiibi abil -- on võimatu leida kahte sokki samas omaolekus ja kui on oht, et see peaks juhtuma, üks sokk lihtsalt kaob. Ning ka määramatuse printsiip tuleb sisse -- ainus aeg, mil te teate, kus kumbki sokk on, on siis kui te neid kannate ja järelikult ei oska te öelda, kui kiiresti nad liiguvad. Kui te peatute, et sokke vaadata, hakkavad nad lagunema tükkideks, muutma värvi või muutuma kuidagi teisiti määramatuks. Igal juhul, sokkidel võib olla Värv ning Veidrus, kuid Sarmist on nad küll ilma jäetud.

Kaupo Kukli - kkukli@cc.hut.fi
Nagu on teada, on sokkide näol tegemist lihtsa telgsümmeetrilise konfiguratsiooniga. Samuti on levinud arvamus, et teine sokk ei ole tegelikult sokk an sich, vaid esimese imaginaarne kujutis, mis moodustub kompensatsiooniprintsiipi järgides. Väidetakse, et Heisenbergi määramatuse relatsioon ei ole pädev mitte niivõrd üksikpeegelduse, kuivõrd just kogu konfiguratsiooni juhul: nimelt on sama hästi kui võimatu lokaliseerida objektiivselt reaalse soki asukoht, s.t. ei saa vahet teha tõelise keha ja selle kujutise vahel. Tuleb rahulduda konstateeringuga, et alati on üks paariline tõene teise suhtes. Arvestades, et sokil on spinn, ehk piisavalt laia omaolekutsooni korral (triviaalses sõnastuses: suures jalatsis) võib täheldada ümber telje pöördumise tendentsi, võib tõesti ka oletada, et kehtib Pauli printsiip, samuti paarsuse printsiip ja üksikobjekt võib leida paarilise ainult vastupidise spinniga objektide hulgast. Tuleb küll nentida, et vastupidiselt üldkehtivatele printsiipidele ei ole soki spinn kvanditud, s.t. tema pöõrlemistelje projektsioon ja moment võivad asetseda mistahes suunas paarilise suhtes. Uuematele eksperimendiandmetele tuginedes peetakse tõepäraseks, et sokkide delokaliseerumisel või isegi annihileerumisel ei ole tegemist mitte niivõrd määramatuse printsiibi visuaalse järgimisega (kuna see ei kehti antud juhul üksikobjekti korral) vaid siiski ühe paarilise potentsiaali kompenseerumisega teise omaga. Tekib rekombinatsioon ja objekti kujutis kaob. Vastavalt põhjuslikkuse printsiibile peab kaduma ja kaob ka kujutis ise.

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 8. 05. 2008. 01:59