banner_ardu-grill.PNG

et et

Tartu Hoiu-laenuühistu finantskool. Rahakool

Seksuaaltervise kool

Beebikool

Moekool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE

MEHELT MEHELE

Toidukool

Väikelaste kool

Põhikool

Ametikool / Kutsekool

Gümnaasium

Ülikool / Kõrgkool

Liikluskool / Autokool

Elukool / Elukestev õpe



turvakood

lapsevanem-logo.gif

Kust on leitud maailma vanim keraamika?

Lapsevanem.ee - Sisukestev õpe lapsevanemale :: Kust on leitud maailma vanim keraamika? Matemaatika, füüsika, ajalugu, inimeseõpetus jne. Kõik selleks et abistada õppijat.Kust on leitud maailma vanim keraamika?,Matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort

Kust on leitud maailma vanim keraamika?
arheoloog
AIVAR KRIISKA

Keraamika - pőletatud savist esemete - massiline kasutamine algas savinőudega, mis on leiutatud eri aegadel mitmel pool üle maakera. Jaapanis on see asetleidnud u. 12 700 aastat e.Kr., Lőuna-Hiinas u. 9250 aastat e.Kr. ja Lähis-Idas u. 7500 aastat e.Kr. Lähis-Idast lähtub arvatavasti ka Euroopa keraamiliste nőude traditsioon.

Esimesed pőletatud savist esemed valmistati aga juba varase kiviaja lőpuosas - hilispaleoliitikumis - ning need polnud savinőud, vaid hoopis savikujud. Üksikuid selleaegseid keraamilisi skulptuurikesi on leitud mitmelt poolt Pőhja-Aafrikast, Lőuna-Prantsusmaalt, Ida-Euroopast, Siberist ja Jaapanist. Kőige vanemad ja arvukamad keraamika leiukohad asuvad aga Tšehhi Vabariigis. Seal on terrakotakunst olnud tuntud juba u. 30 000 aastat e.Kr.

Lőuna-Moraavias Brno lähedal kőrguva Pavlovo mäe pőhjanőlvalt on teada mitmeid hilispaleoliitilisi asulakohti - nii Dolnķ Véstonicest kui ka selle lähedal asuvast Pavlovost. See piirkond on üks Euroopa tähelepanuväärsemaid hilispaleoliitilisi leiukomplekse, kust on aastakümnete jooksul välja kaevatud mitmete elamute jäänuseid ja matuseid ning kogutud väga arvukalt muinasesemeid.

Tšehhi Vabariik on üks maailma vanemaid piirkondi, kus tunti muu hulgas kivi lihvimise ja lőikamise tehnikat. Lisaks töö- ja tarberiistadele on sealt saadud väga palju kunstiesemeid, sh. tőelisi šedöövreid. Kuigi valdavalt - nagu sellele ajastule üldiselt kohane - on kujutised stiliseeritud, esineb ka üksikuid väga realistlikke taieseid. Pisiplastikat on tehtud erinevatest materjalidest: kivist, luust, sarvest ja savist.

Dolnķ Véstonicest I ja Pavlovo asulast on kokku leitud peaaegu 10 000 keraamikapala. Valdav osa neist on vaid väikesed, tihti ebaselged tükid, kuid on ka loomi ja harvem inimesi kujutavaid skulptuurikesi vői nende fragmente. Loomadest on esindatud mammut, karu, lővi, rebane, hobune ja ninasarvik. Antropomorfsete figuuride hulgas domineerivad naised, teiste hulgas on sealt leitud ka kuulus ja sageli publitseeritud nn. Dolnķ Véstonicest Veenus. Naiskujukestel on vőrdlemisi palju sarnaseid jooni, mistőttu on oletatud isegi, et need vőivad olla ühe meistri kätetöö. Skulptuurikesed on tehtud kohapealsest peeneteralisest settest - lössist. Figuuride väiksemad osad on vormitud eraldi ja hiljem liidetud kehadega. Nagu osutavad mikroskoopilised uuringud, on vormimisel kasutatud abivahendina erinevaid teravikke ja mikroliite.

Kahest kohast Dolnķ Véstonicest I asulast on leitud rohkete keraamika fragmentidega koldeasemed, mida ilmselt kasutati figuuride pőletamiseks. Ühte kollet on piiranud hoburauakujuline lössist vall. Pőletamine on toimunud temperatuuril umbes 500-800 °C.

Miks aga valmistati keraamikat paleoliitikumis vaid üksikutes paikades ja seejärel unustati see oskus tuhandeteks aastateks, see on juba omaette küsimus.

5 / 1 9 9 8 A U G U S T HORISONT

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 21. 04. 2005. 10:18