banner_ardu-grill.PNG

et et

Tartu Hoiu-laenuühistu finantskool. Rahakool

Seksuaaltervise kool

Beebikool

Moekool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE

MEHELT MEHELE

Toidukool

Väikelaste kool

Põhikool

Ametikool / Kutsekool

Gümnaasium

Ülikool / Kõrgkool

Liikluskool / Autokool

Elukool / Elukestev õpe



turvakood

lapsevanem-logo.gif

Kooliõpilaste tervis

Lapsevanem.ee - Sisukestev õpe lapsevanemale :: Kooliõpilaste tervis Matemaatika, füüsika, ajalugu, inimeseõpetus jne. Kõik selleks et abistada õppijat.Kooliõpilaste tervis,Matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort

11-, 13- ja 15-AASTASTE EESTI KOOLIÕPILASTE TERVIS, TERVISEKÄITUMINE ELUSTIILI UURINGU VAATENURGA ALT

Kaili Kepler

 

ÜTO-Koolilaste Uurimuse (Ülemaailmse Tervishoiuorganisatsiooni poolt koordineeritav projekt) põhieesmärgiks on saada informatsiooni noorte elustiilist ja tervisekäitumisest. Elustiili, tervisekäitumist, hoiakuid ning muid induviduaalsel tasemel olevaid faktoreid käsitlev laiahaardeline uurimus on Eestis alles kujunemas.

Elustiiliuurimuse eesmärgiks on mõista käitumist ning käitumise individuaalseid faktoreid ja ümbritseva keskkonna vahelisi seoseid ja protsesse. Inimese elustiil on kui käitumismudel. Üldiselt need käitumismudelid on seotud rühma sotsiaalsete ja kultuurinormidega, kuhu inimene kuulub . Elustiiliga on seotud ka inimese väärtused, hoiakud ja arvamused. Elustiil tõenäoliselt kajastab kogu ühiskonna majanduse, poliitilise ja organisatoorse struktuuri omadusi. (Aaro 1988, 20-21)

Oma artiklis ”Research on health promotion and lifestyles” (1988, 22-24) Leif Aaro rõhutab elustiiliuurimuse laiahaardelisust; pöörab tähelepanu keskkonnaga, erinevate olukordadega ja kultuuriga seonduvatele faktoritele.

 

Käesoleva uuringu eesmärgiks on uurida Eesti noorte subjektiivset tervist ja terviskäitumist ning nendega seoses olevaid tegureid. Uurimuses võrreldakse Eestis kahe keelerühma eesti- ja venekeelsete 11-, 13- ja 15-aastaste koolilaste subjektiivset tervist ja heaolu ja tervisharjumusi aastal 1994.

 

TERVIS

ÜTO-Eesti Koolilaste Eluviisi Uuringu 1993/94 tulemuste põhjal suurem osa 11-, 13- ja 15-aastastest kooliõpilastest pidas oma tervist üsna heaks (60 %). Poisid hindasid oma tervist paremaks kui tüdrukud. Küsitluse ajal ennast väga terveks pidavate õpilaste protsent näitas vanuseastmete kaupa langustendentsi nii poiste kui tüdrukute osas.

Tulemuste põhjal 11-, 13- ja 15-aastased vene koolide õpilased (välja arvatud 15-aastased vene tüdrukud) pidasid endid silmatorkavalt tervemateks kui samavanused eesti koolide õpilased. Vene koolide 11-15-aastastest poistest 32-47 % (vastavalt 18-20 % eesti koolide poisid) andsid oma tervisele maksimaalse hinnangu. Samuti 11- ja 13-aastased vene koolide tüdrukud hindasid oma tervist paremaks kui samavanused eesti koolide tüdrukud. Huvitav on märkida, et sealjuures vene koolide õpilased andsid oma tervisele ka rohkem negatiivseid hinnanguid kui eesti koolide õpilased (va. 15-aastased vene poisid). Eesti ja vene koolide 11-, 13- ja 15-aastaste õpilaste subjektiivsete hinnangute erinevused oma tervise kohta on statistiliselt tõenäosed, kõikides vanuseastmetes p<.001 .

 

Subjektiivseid kaebusi viimase kuue kuu jooksul (peavalu, kõhuvalu, seljavalu, masendust, ärrituvust, närvilisust, raskusi uinumisel ja jõuetust/väsimust) küsiti viie vastuse variandi abil: peaaegu iga päev, rohkem kui kord nädalas, umbes kord nädalas, umbes kord kuus ja harva või üldse mitte.

Alljärgnevalt analüüsime 11-, 13- ja 15-aastaste eesti ja vene koolide õpilaste sagedasi kaebusi, kus kolm esimest vastuse varianti on ühendatud.

Tulemuste põhjal eesti koolide õpilaste kõikides vanuserühmades kolm üldisemat subjektiivset kaebust olid ärrituvus, närvilisus ja väsimus/jõuetus ning vene koolide õpilastel ärrituvus, peavalu ja raskused uinumisel. Subjektiivsete kaebuste sagedus kasvas vanusega; 11-aastastel oli palju vähem kaebusi kui 15-aastastel. Ka sooliselt ilmnes erinevusi. Tüdrukud kurtsid kõikides vanuserühmades sagedamini kui samavanused poisid. Järgnevalt esitame tulemused 11-, 13- ja 15-aastaste eesti ja vene koolide õpilaste sagedamini esinevate subjektiivsete kaebuste kohta, kusjuures erinevus oli statistiliselt tõepärane st. p=<.001 või p=<.01.

11-aastastel eesti koolide poistel kui ka tüdrukutel oli sagedamini masendust, närvilisust, ärrituvust ja väsimust/jõuetust kui samavanustel vene koolide poistel ja tüdrukutel. 11-aastastel eesti poistel esines rohkem ka kõhuvalu kui vene poistel. Vene koolide 11-aastastel tüdrukutel oli sagedamini peavalu kui samavanustel eesti tüdrukutel.

13-aastastel eesti koolide poistel kui ka tüdrukutel oli samuti palju sagedamini närvilisust ja väsimust ning poistel veel ka kõhuvalu ja tüdrukutel masendust kui samavanustel vene koolide poistel-tüdrukutel. Aga vene koolide 13-aastased poisid ja tüdrukud tundsid palju sagedamini peavalu kui eesti koolide õpilased.

15-aastastel eesti koolide poisid ja tüdrukud tundsid tihedamini ennast masenduna ja väsinuna kui vene koolide samavanused poisid ja tüdrukud. 15-aastastel eesti poistel oli palju rohkem peavalu, ärrituvust, närvilisust ja raskusi uinumisel kui vene poistel. Vene tüdrukutel oli sagedamini peavalu. (joonised)

 

Ravimite kasutamine

Köha, palaviku, peavalu ja kõhuvalu vastu kasutavad Eesti kooliõpilased kõige sagedamini ravimeid. Harvemini tarvitatakse ravimeid unetuse ja närvilisuse vastu. Sooline erinevus esines peavalu ja kõhuvalu puhul, kusjuures tüdrukud kasutasid peavalu ja kõhuvalu ravimeid rohkem kui poisid.

Eesti ja vene kooliõpilaste seas esines mõningaid erinevusi. 11-aastased venekeelsed poisid kasutasid märgatavalt rohkem ravimeid palaviku ja peavalu vastu kui eestikeelsed poisid. Kuid samas eesti poisid tarvitasid ravimeid närvilisuse vastu sagedamini kui vene poisid. Ka 13-aastased vene poisid kasutasid peavalu ravimeid rohkem kui eesti poisid.

11-, 13- ja 15-aastased vene tüdrukud tarvitasid kõhuvalu ravimeid sagedamini kui eesti tüdrukud ning 13-aastased vene tüdrukud kasutasid ka peavalu ravimeid sagedamini kui eesti tüdrukud.

Tabel. Ravimite kasutamine (%)

POISID 11.a. 13.a. 15.a.
eesti vene eesti vene eesti vene
köha 27 30 23 19 17 18
palavik 25 36 22 30 17 16
peavalu 23 38 21 34 19 20
kõhuvalu 19 27 15 21 7 11
unetus 9 11 6 8 2 1
närvilisus 13 5 6 5 2 1
 

TÜDRUKUD

 

11.a.

 

13.a.

 

15.a.

eesti vene eesti vene eesti vene
köha 27 36 23 16 17 25
palavik 29 36 21 28 22 24
peavalu 32 41 26 42 30 34
kõhuvalu 20 33 17 30 17 35
unetus 10 14 6 3 2 5
närvilisus 11 9 8 6 4 7

 

LIIKUMISAKTIIVSUS

Kui noortelt küsiti kui tihti nad harrastavad vabal ajal sporti nii, et see paneb neid hingeldama ja higistama nagu jooks, jalgrattaga sõit, pallimängud, siis 11-15-aastastest poistest 40-54 % ja tüdrukutest 16-37 % olid kehaliselt aktiivsed 4-7 korda nädalas. Poisid olid 11.a. ja 13.a. vanuses aktiivsemad kui 15-aastased. Tüdrukutel liikumisaktiivsus oli suurim 11-aastaste vanuserühmas võrreldes vanemate vanuserühmadega.

Tüdrukute liikumisaktiivsus 1-3 korda nädalas oli kõikides vanuserühmades üldisem kui poistel.

Kui võrrelda kehalist aktiivsust eesti ja vene koolide vahel, siis erinevused ilmnesid 15-aastaste vanuserühmas. Vene koolide vanima vanuserühma kooliõpilased on kehaliselt aktiivsemad kui eesti koolide õpilased: 45 % vene poistest ja 38 % eesti poistest ning

20 % vene tüdrukutest ja 15 % eesti tüdrukutest tegelesid spordiga 4-7 korda nädalas.

 

Spordile kulutatud aeg

Kui noortelt küsiti kui mitu tundi nädalas nad harrastavad vabal ajal sporti nii, et see paneb neid hingeldama ja higistama, siis 34-45 % 11-15-aastastest kooliõpilastest harrastas sporti 2-6 tundi.

7 tundi või rohkem nädalas harrastasid sporti poisid kõigis vanuserühmades rohkem kui samavanused tüdrukud: 16-20 % poistest ja 6-8 % tüdrukutest.

 

Soov enda kehas midagi muuta oli kõikides vanuserühmades rohkem tüdrukute kui poiste arvamus. Nii poisid kui tüdrukud vanuses 13-15 soovisid enda kehas midagi muuta sagedamini kui noorimas vanuserühmas. 15-aastastest tüdrukutest 76 % -l oli soov enda kehas midagi muuta.

Kui võrrelda noorte arvamusi kahe keelerühma vahel, siis erinevused ilmnesid noorimas ja vanimas vanuserühmas nii poiste kui tüdrukute seas. 11- ja 15-aastased eesti poisid ja tüdrukud soovisid enda kehas midagi muuta sagedamini kui vene poisid .

 

Välimus. Tüdrukud pidasid ennast kõikides vanuserühmades kenamaks kui poisid. Poisid pidasid enda välimust tavaliseks. 15-aastased poisid ja tüdrukud olid rohkem sellel arvamusel, et nad on kenad võrreldes nooremate vanuserühmadega. Tüdrukud on oma välimuse suhtes palju kriitilisemad kui poisid: 8-13 % 11-15-aastastest tüdrukutest ei pidanud ennast ilusaks-kenaks, poistest 5-10 %.

Kahe keelerühma vahel esines kõikides vanuserühmades nii poiste kui tüdrukute seas suured erinevused oma välimusele hinnangu andmises. 11-15-aastased venekeelsed poisid ja tüdrukud pidasid ennast kenamateks kui samavanused eesti poisid ja tüdrukud. Eesti noored pidasid enda välimust tavaliseks.

 

Dieet. 81-87 % 11-15-aastastest poistest ja 56-78 % tüdrukutest ei pidanud dieeti, kuna neil on oma arvamuste kohaselt normaalne kehakaal. 13-aastased poisid ei pidanud dieeti, kuid soovisid kaalust maha võtta palju sagedamini kui 11- ja 15-aastased. Tüdrukute hulgas kaalust mahavõtmise tendents kasvas seoses vanusega. Dieeti pidasid kõige rohkem 11-aastased võrreldes vanemate vanuserühmadega.

Dieedipidamises esines erinevusi ainult 11-aastaste vene ja eesti poiste vahel: 16 % vene poistest soovis kaalust maha võtta, eesti poistest 8 %.

 

Kas Sa oled endaga rahul. Endaga rahulolejaid oli rohkem noorimate (11-aastased) kui vanemate vanuserühmade hulgas. Poisid olid kõikides vanuserühmades endaga alati rahul sagedamini kui tüdrukud. Harva olid endaga rahul 13-16 % tüdrukutest ja 8-10 % poistest.

13-aastased eesti poisid olid endaga sageli/alati rahul rohkem kui vene poisid. Tüdrukute hulgas ilmnses kahe keelerühma vahelised erinevused 11- ja 13-aastaste vanuserühmas: eesti tüdrukud olid rohkem endaga rahul kui vene tüdrukud.

 

SUITSETAMINE

Suitsu proovimine

ÜTO-Eesti Koolilaste Eluviisi Uuringu 1993/94 .a. tulemuste põhjal poiste seas oli kõigis vanuserühmades märgatavalt rohkem suitsuproovijaid kui samavanuste tüdrukute hulgas.

11-, 13- ja 15-aastastest poistest 41-81 % ja tüdrukutest 8-46 % oli proovinud suitsu. Suitsu proovimine kasvas koos vanusega nii poiste kui ka tüdrukute seas. 15-aastased poisid ja tüdrukud olid proovinud suitsetada poole võrra rohkem kui 11-aastased. 41 % 11-aastastest poistest ja 8 % tüdrukutest ning 81 % 15-aastastest poistest ja 46 % tüdrukutest olid proovinud suitsetada.

11-, 13- ja 15-aastastel eesti koolide poistel ja tüdrukutel oli huvi suitsetamise vastu suurem kui samavanustel vene koolide poistel ja tüdrukutel. Eesti ja vene koolide 11-, 13- ja 15-aastaste poiste ja 13-aastaste tüdrukute vahelised erinevused suitsu proovimises olid statistiliselt tõenäosed (p=< 0.001, p=<0.01, p=<0.05). 67 % 13-aastastest ja 85 % 15-aastastest eesti poistest (vastavalt 50 % ja 69 % vene poistest) olid proovinud suitsu.

1994 Praegune suitsetamine

Meie tulemuste põhjal noorimates vanuserühmades ei ole suitsetamise harjumust välja kujunenud. 96 % 11-aastastest ja 87 % 13-aastastest poistest vastas, et nad ei suitseta praegusel hetkel ja tüdrukutest vastavad %-d olid 99 ja 97. Vanimas vanuserühmas igapäeva suitsetajaid oli 15-aastastest poistest 16 % ja tüdrukutest 3 %.

ÜTO-Koolilaste Eluviisi Uuringu 1993/94 tulemuste põhjal 11-aastased ei suitsetanud regulaarselt. 13-aastaste poiste seas oli neid 6 % ja tüdrukute seas 1 %. Vanimas vanuserühmas oli regulaarselt suitsetajate % tõusnud poiste hulgas 22 %-ni ja tüdrukutel 6 %-ni.

Analüüsides eesti ja vene kooliõpilaste suitsetamise erinevusi, siis meie uurimustulemuste andmetel erinevusi ei esinenud. Nii eesti kui ka vene koolide noorimates vanuserühmades iga päev suitsetajaid oli 0-2 %. Kuid 16 % eesti koolide 15-aastastest poistest ja 3 % tüdrukutest ning 15 % vene koolide samavanustest poistest ja 3 % tüdrukutest suitsetasid iga päev.

3189 õpilast (91 %) ei suitseta ühtegi sigaretti nädalas, 236 õpilast (7 %) suitsetas nädalas 1 kuni 63 sigaretti ja 1 % 64 või rohkem. 1 % küsitletud õpilastest ei vastanud sellele küsimusele.

 

ALKOHOL

Alkoholi maitsmine

ÜTO-Koolilaste Eluviisi Uuringu 1993/94 tulemuste järgi 65-92 % 11-15-aastastest poistest ja 44-92 % tüdrukutest oli maitsnud alkoholi. Poiste ja tüdrukute vahelised erinevused olid 11-aastaste vanuserühmas, kus poisid olid maitsnud alkoholi sagedamini kui tüdrukud. Huvi alkoholi maitsmise vastu kasvas vanusega.

Eesti koolide kõikides vanuserühmades oli alkoholiproovijaid poisse kui ka tüdrukuid rohkem kui vene koolide samavanuste poiste ja tüdrukute hulgas. Alkoholi proovimise erinevused olid just eesti ja vene poiste vahel (statistiliselt eriti tõenäoline p=<0.001). Eesti poisid proovisid alkoholi sagedamini kui vene poisid. Eesti ja vene koolide tüdrukute vahelised erinevused ilmnesid ainult 11-aastaste seas, kus eesti koolides oli alkoholiproovijaid rohkem kui vene koolide tüdrukute seas (47 % ja 36 %).

Erinevad alkohoolsed joogid

11-, 13- ja 15-aastased poisid pruukisid erinevaid alkohoolseid jooke sagedamini kui tüdrukud. Õlu, veini, likööri ja viina joomine kasvas nii poiste kui ka tüdrukute seas vanusega.

59 % 11-aastastest, 55 % 13-aastastest ja 35 % 15-aastastest poistest (82 %, 78 % ja

70 % tüdrukutest) vastas, et nad ei joo õlut üldse. Veini, likööri ja viina ei joonud 71-99 % 11- ja 13-aastastest poistest ja tüdrukutest. Vanimas vanuserühmas nende alkohoolsete jookide joomine oli juba üldisem.

Järgnevalt analüüsime eesti ja vene koolide poiste ja tüdrukute alkoholi tarbimist vähemalt korra kuus. Tulemuste põhjal eesti ja vene koolide poiste vahel erinevusi alkoholi pruukimises ei esinenud. Statistiliselt tõenäolised erinevused ilmnesid 13- ja 15-aastaste eesti ja vene tüdrukute vahel veini ja likööri joomises, kus vene tüdrukud jõid sagedamini kui eesti tüdrukud. (joonised)

Tüdrukute noorimas vanuserühmas nii eesti kui ka vene koolides veini, likööri ja viina joojaid ei olnud, samavanused poisid jõid neid jooke 1-3 %. 15-aastaste eesti ja vene koolide poiste ja tüdrukute soositumad alkohoolsed joogid olid õlu ja liköör. Kõikide alkohoolsete jookide tarbimine kasvas nii eesti kui ka vene koolide poistel ja tüdrukutel koos vanusega. Eesti ja vene poisid jõid erinevaid alkohoolseid jooke sagedamini kui tüdrukud.

Purjusolek

Küsimusele ”kas sa oled kunagi joonud alkoholi nii palju, et oled olnud täielikult purjus” vastas 82-98 % 11- ja 13-aastastest poistest ja tüdrukutest, et nad ei ole kunagi olnud purjus (15-aastastest poistest 53 % ja tüdrukutest 75 %).

Purjusolek ühel, 2-3-l, 4-10-l ning üle 10 korral kasvas nii poiste kui ka tüdrukute seas koos vanusega. Ühel korral oli purjus olnud 11-aastastest poistest 8 % ja tüdrukutest 2 % ning 15-aastastest juba 21 % ja 16 %. Üle 10 korra ei ole olnud purjus 11- ja 13-aastased poisid ja tüdrukud. Kuid 15-aastastest poistest 6 % ja 1 % tüdrukutest oli joonud alkoholi üle 10 korra nii, et nad olid täielikult purjus.

Statistiliselt tõenäoline erinevus purjusolekus ilmnes ainult eesti ja vene koolide 15-aastaste tüdrukute vahel: vene tüdrukud olid joonud sagedamini endid purju ühel korral kui samavanused eesti tüdrukud.

 

KOOL JA SÕBRAD

Uurimusest osavõtnud 56-78 %-le 11-15-aastastele kooliõpilastele meeldib päris hästi käia koolis. Tüdrukutele meeldis koolis käimine rohkem kui poistele ning kõige vähem meeldis see 13-aastastele.

11-aastased õpilased olid võrreldes 13-ja 15-aastastega rohkem sellel arvamusel, et koolis on hea olla. Suured erinevused olid eesti ja vene koolide 13-ja 15-aastaste õpilaste arvamuste vahel: 60-63 -%-le eesti koolide tüdrukute (22-39%-le vene koolide) ja 54-58%-le poiste (30-45%-le vene koolide) arvates oli koolis hea olla. Kuid leidub siiski ka noori, kellele koolis käimine on tüütu, neid oli 8-23 %. Poisid pidasid kõigis vanuserühmades koolis käimise tüütumaks kui tüdrukud. 15-aastaste vene koolide õpilaste hulgas oli kõige rohkem neid, kes pidasid koolis käimist tüütuks.

Positiivsema pildi koolist andsid õpilased klassikaaslaste kohta. 50-73%-le eesti koolide ja 27-49% vene koolide õpilased olid arvamusel, et õpilastel meeldib olla koos. Poistele meeldis rohkem kõigis vanuserühmades kui tüdrukutele olla koos ja nooremad olid rohkem sellel arvamusel, et õpilastel meeldib olla koos kui vanematele kooliõpilastele. 43-45% eesti koolide (30-35% vene koolide) poisid ja vastavalt 50-62 % eesti (27-34% vene) tüdrukud arvasid, et enamus õpilasi on lahked ja abivalmis sageli. Väitele ”teised õpilased arvestavad minuga” vastas 41-49% eesti ja 27-49 % vene poistest, et seda esineb sageli. Tüdrukute vahel erinevusi ei olnud.

Õppimist hinnatakse - õppetunde kritiseeritakse

Uurimustulemuste põhjal suur osa õpilastest (52-89%) pidas koolis käimist vajalikuks ning arvas, et koolis õpib palju. Nooremate klasside õpilaste arvamused olid positiivsemad kui vanemate klasside õpilaste omad. 13-ja 15-aastased vene koolide õpilased olid rohkem kui eesti koolide õpilased sellel arvamusel, et kõike mida õpitakse, läheb vaja. 2-19 % õpilastest pidas koolis käimist ajaraiskamiseks. Eelpool mainitud tulemused iseloomustavad üldist koolis käimise väärtustamist. Konkreetsemalt koolitöö motiveeritust kirjeldavad õpilaste arvamused koolis õppimisest. Vanemate klasside õpilased olid vähem motiveeritud kui nooremad ning poiste hinnangud olid tüdrukute omast negatiivsemad. Vanemate klasside õpilastele olid tunnid igavamad kui noorematele ning 11- ja 13-aastased eesti koolide õpilased olid rohkem sellel arvamusel, et tunnid on igavad.

31-51 %-le 11-15-aastastele läheb aeg tundides väga aeglaselt. Koolis käimise motiveeritust kirjeldab teatud määral ka väide ”hommikuti tahaksin jääda koju”. Hommikuti tahaksid koju jääda peaaegu pooled ja 15-aastastest vene koolide tüdrukutest isegi 66 %.

18 % vene koolide ( 8 % eesti koolide) 13- ja 15-aastastest tüdrukud olid sageli väitega nõus, et tore oleks kui saaks koolist ära minna. Sellise väitega nõusolevaid noori oli ka eesti koolide 11- ja 13-aastaste poiste hulgas rohkem võrreldes vene koolide samavanuste poistega.

Õppeedukus ja tulevikuplaanid

11-15-aastased tüdrukud pidasid sagedamini kui samavanused poisid ennast headeks õpilasteks. Poiste hulgas oli vastavalt rohkem neid, kes pidasid ennast õppeedukuse poolest keskmiseks õpilaseks. Alla keskmise oli kõige rohkem 13-ja 15-aastaste vene koolide poiste hulgas.

76-91-%le on heade hinnete saamine tähtis. Suuri erinevusi poiste ja tüdrukute ning vanuserühmade ja ka keelerühmade vahel ei esinenud.

Uurimuses küsiti ka õpilastelt tulevikuplaanide kohta. 11-aastased ei osanud sellele veel kindlalt vastata. Suur osa noortest soovib jätkata õpinguid keskkoolis vöi kutsekoolis. Eesti koolide õpilased olid juba 11-aastasena rohkem kui vene koolide õpilased huvitatud keskkoolist. Plaan minna kutsekooli oli üldisem vene noortele.

Koolitöö koormus

Uurimustulemused viitavad, et väike rusutustunne oli tavaline. Vene koolide õpilased olid vähem rusutud asjade pärast mida koolis nõutakse kui eesti koolide õpilased. 11-aastastel esines rusutustunnet sagedamini kui 13-ja 15-aastastel.

Õpetajate ja vanemate suured ootused võivad väsitada õpilast

Nooremate klasside õpilased saavad õpetajatelt abi rohkem kui vanemate klasside õpilased. Sellise väitega olid nõus sagedamini eesti koolide õpilased kui vene koolide õpilased. Vene koolide õpetajad tunnevad huvi õpilaste vastu rohkem (24-50%) kui eesti koolide õpetajad ( 21-30 %). Märkimisväärselt just 11-aastased vene koolide õpilased olid sellel arvamusel kõige rohkem, et õpetajad tunnevad huvi nende vastu. Koolides julgustatakse üsna vähe avaldama õpilaste arvamusi.

Üle poolte eesti koolide 11-15-aastastest õpilastest (53-66 %) võtavad osa koolielu korraldamisest. Vene koolide puhul on see võimalus ainult ainult 23-35 % õpilaste arvates. Poiste ja tüdrukute vahel erinevusi ei esinenud, kuid vanuserühmade erinevused ilmnesid ainult tüdrukute osas (eesti koolide) 15-aastestel tüdrukutel oli kõige rohkem võimalusi võtta osa koolielu korraldamisest.

Kooli turvalisus

Eesti koolides esines õpilaste arvamuse põhjal vandalismi natuke rohkem kui vene koolides. 11-15-aastased poisid ja tüdrukud vene koolidest vastasid sagedamini ( 10-25 %) kui samavanused noored eesti koolidest (8-13%), et nende koolis esineb väga tihti vandalismi. Kõige nooremate klasside õpilaste hulgas toimus kõige vähem vägivalda.

Koolist popitegijaid oli kõige rohkem 15-aastaste poiste ja tüdrukute hulgas. Sagedasemad popitegijad on nii poisid kui tüdrukud.

Kõige rohkem on kiusatud 11-aastaseid poisse ja tüdrukuid võrreldes 13-ja 15-aastastega. Poiste ja tüdrukute vahel erinevusi ei esinenud.

Teiste kiusamine on üldisem poiste hulgas ja 11-15-aastaste poiste seas esineb teiste kiusamist kõige rohkem.

Õppimisviisid

21-38 % 11-15-aastastest vastas, et nende klassis õpitakse/töötatakse alati või sageli gruppides. Noorimas vanuserühmas (11-aastased) kasutati grupitööd rohkem kui vanimas vanuserühmas (15-aastased). Eesti ja vene koolide erinevused ilmnesid 11- ja 15-aastaste tütarlaste osas: vene tüdrukud õppisid/töötasid alati või sageli gruppides sagedamini kui eesti tüdrukud.

47-63 % 11-15-aastastest noortest õppisid klassis üksinda. 11-aastaste vanuserühmas sellist õppimisviisi esines harvem kui 13- ja 15-aastaste vanuserühmades. Erinevused eesti ja vene koolide vahel kõikides vanuserühmades nii poiste kui tüdrukute osas va. 11-aastased poisid. Eesti koolides kasutati üksinda õppimiviisi sagedamini kui vene koolides. Vene koolides üksinda klassis ei õpitud üldse 15-26 % vastanutest (eesti koolides 4-16 %).

86-91 % 11-15-aastastest noortest vastas, et alati või sageli õpetaja räägib ise kogu klassile uut osa. Eri vanuserühmade vahel ei olnud erinevusi. Erinevused ainult 15-aastaste poiste hulgas eesti ja vene koolide vahel: vene koolides õpetaja rääkis ise kogu klassile uut osa sagedamini kui eesti koolides.

44-70 % 11-15-aastastest vastas, et alati või sageli õpetaja ja klass õpivad üheskoos. Noorimas vanuserühmas õpetaja ja klass õppisid üheskoos alati/sageli sagedamini kui vanemates vanuserühmades. Kõige vähem sellist õppimisviisi kasutati 15-aastaste vanuserühmas. Eesti ja vene koolide vahelised erinevused kõikides vanuserühmades (va. 15-aastased poisid): vene koolides õpetaja ja klass õppisid üheskoos sagedamini kui eesti koolides.

11-15-aastastest noortest 21-29 % valisid vabal valikul ise õppimisviisi. 11-, 13- ja 15-aastaste vahel ei esinenud erinevusi. Poisid kõikides vanuserühmades valisid alati/sageli ise õppimisviisi vabal valikul sagedamini kui tüdrukud. Eesti ja vene koolide vahel erinevused 13- ja 15-aastaste vanuserühmades. Eesti koolides noored said sagedamini valida vabal valikul õppimisviisi kui vene koolides. Vene koolides 13- ja 15-aastastest 39-52 % ei saanud ise valida üldse vabal valikul õppimisviisi, eesti koolides 20-29 %.

Kõige tüüpilisem klassis kasutatav õppimisviis kõikides vanuserühmades oli ”õpetaja räägib ise kogu klassile uut osa”. Noorimas vanuserühmas teine tüüpiline õppimisviis oli õpetaja ja klass õpivad üheskoos, vanemates vanuserühmades üksinda õppimine. Vähe kasutati kõikides vanuserühmades vabal valikul valitavat õppimisviisi ja grupitööd.

 

KODU JA PEREKOND

Suur osa noortest vastas, et kui neil on koolis muresid, siis vanemad aitavad neid. 11-aastastest 86 % ja 15-aastasteski veel 73 % vastas, et vanemad aitavad neid alati või sageli. Kuid noorte seas oli siiski ka neid, kes ei saanud loota vanemate toele. 11-15-aastastest oli 1-3% sellel arvamusel, et kui neil on koolis muresid, siis vanemad ei aita neid mitte kunagi.

Eesti ja vene koolide õpilaste vahel erinevusi ei esinenud vanemate toetamises koolimuredes.

Keskmiselt 29 % 11-15-aastastest õpilastest vastas, et nende vanemad tulevad meeleldi kooli õpetajatega rääkima. Kooliaastatega laste kogemused vanemate soovist tulla kooli vestlema vähenesid. Viienda klassi õpilastest 36 % ja üheksanda klassi õpilastest 21 % oli sellel arvamusel, et nende vanemad tulevad meeleldi kooli õpetajatega rääkima alati või sageli.

24 % 15-aastastest poistest ja 34 % tüdrukutest vastas, et nende vanemad ei tule mitte kunagi rääkima kooli õpetajatega.

Võrreldes eesti ja vene koolide noorte erinevusi eelpool mainitud väite kohta, siis erinevus ilmnes ainult 15-aastaste poiste rühmas. 26 % eesti poistest ja 11 % vene poistest vastas, et vanemad tulevad kooli vestlema.

Üle pooled (va. 15-aastased tüdrukud) said vanematelt alati või sageli julgustust koduste koolitööde tegemises. 24 % 15-aastastest tüdrukutest vastas, et nad ei saa vanematelt mitte kunagi julgustust koduste koolitööde tegemises

Kõigis vanuseastmetes eesti koolide õpilased saivad alati või sageli vanematelt julgustust koolitööde tegemises märgatavalt rohkem kui vene koolide õpilased. 65 % eesti poistest (61 % tüdrukutest) ja 43 % vene poistest (36 % tüdrukutest) said vanematelt julgustust alati või sageli. Suur erinevus ilmnes vene koolide 15-aastaste poiste ja tüdrukute vahel. Poisid said julgustust rohkem kui tüdrukud (40 % poisid ja 28 % tüdrukud).

11-15-aastastest poistest 44-46 % ja tüdrukutest 27-36 % olid nõus väitega, et vanemad loodavad neist koolis liiga palju.

Vene koolide õpilaste seas kõigis vanuserühmades oli märgatavalt rohkem neid, võrreldes eesti koolide õpilastega, kes olid nõus väitega, et vanemad loodavad nendest koolis liiga palju.

Asjadest, mis tõsiselt vaevavad, oli nendest kerge isale rääkida 56 % poiste ja ainult 39 % tüdrukute arvates. Noorimatele oli isaga rääkimine kergem kui vanimatele kooliõpilastele. Suured erinevused ilmnesid tüdrukute seas: 56 %-le 11-aastastest tüdrukutest ja ainult

24 %-le 15-aastastest tüdrukutest oli oma muresest isaga rääkimine kerge. Peale selle peab tõdema, et 15-aastastest tüdrukutest 20 % pidas isaga rääkimist väga raskeks.

Erinevused keelerühmade vahel oli 13- ja 15-aastaste poiste vahel, kus vene poistel sellesl eas oli rääkimine oma muredest isale kergem kui eesti poistele.

Tulemuste järgi emale rääkimine oli kergem kui isale. Suurele osale (76 %-le) 11-15-aastastele kooliõpilastele oli emaga rääkimine kerge. Noorimatele oli kergem kui vanimatele. 15-aastastel poistel (73 %) oli emale rääkimine oma probleemidest kergem kui samavanustel tüdrukutel (64 %). 12 %-i 15-aastaste tüdrukute arvates oli emaga rääkimine väga raske. Keelerühmade vahel erinevusi emaga rääkimises ei olnud .

 

TOITUMISHARJUMUSED

* Puuvilja tarbimine

Puuviljade tarbimine noorte seas on väheke tõusnud. 1994 aasta andmete järgi 60-67 % ja 1998 66-70 % 11-15-aastastest poistest ja tütarlastest sõid puuvilju üks või rohkem korda päevas . Nooremate vanuserühmade noored sõid 1998 sagedamini puuvilju kui kõige vanema vanuserühma noored. Puuvilja söömine ei erinenud vene ja eesti noorte vahel.

* Juurvilja tarbimine

1994 11-15-aastastest poistest ja tüdrukutest sõid juurvilja üks ja enam korda päevas 30-38 % ja 46-66 % kooliõpilastest üks kord nädalas või harvem. Toorest juurvilja ei söönud 4-16 % vaatlusalustest. Erinevusi poiste ja tüdrukute vahel juurvilja tarbimises ei esinenud. Vanuselised erinevused ilmnesid poistel juurvilja sööjate ja mittesööjate osas. Kõige rohkem sõid juurvilja 15-aastased poisid (95 %) ja kõige rohkem oli juurvilja mittesööjaid 11-aastaste poiste seas (16 %) (p<0.001). 1998 andmete järgi sõid noored märksa meelsamini tooreid juurvilju kui keedetud juurvilju. Juurvilja söömine on märgatavalt kasvanud nelja aasta jooksul. 39-51 % 11-15-aastastest noortest sõi üks ja enam korda päevas värskeid juurvilju, keedetud juurvilju sõi ainult 21-26 % noortest. Aastal 1994 vanima vanuserühma noored tarbisid sagedamini juurvilju, nüüd juurvilja süüakse sagedamini 11-aastaste vanuserühmas võrreldes 13- ja 15-aastastega. Vene noored sõid märgatavalt sagedamini nii tooreid kui ka keedetud juurvilju kui eesti noored..

* Maiustuste tarbimine

1994 andmete järgi sõid maiustusi üks ja enam korda päevas üle poolte (59-68 %) 11-15-aastastest poistest ja tüdrukutest ja 1998-l 61-64 %. Soolisi erinevusi maiustuste söömises ei esinenud aastal 1994. Üks ja enam korda päevas maiustas ennast kookidega 24-28 % noortest ja maiamad olid 15-aastased. Kooke sõid sagedamini vene noored kui eesti noored.

Coca-colat või muid karastusjooke jõi vähemalt korra päevas 31-36 % noortest.

* Kartulikrõpsud, friikartulid ja hamburgerid

Väike osa (3-15 %) 11-15 a. poistest ja tütarlastest sõi kartulikrõpse üks ja enam kordi päevas. Olulisi erinevusi poiste ja tüdrukute vahel ei esinenud. Analüüsides poiste ja tüdrukute kartulikrõpsude söömist erinevates vanuserühmades (11, 13 ja 15 .a. ) siis erinevused ilmnesid nii poiste kui ka tüdrukute seas. Kõige suurem mittesööjate osakaal oli 11-aastaste poiste hulgas (27 %). Samuti oli kartulikrõpsude mittesööjate arv kõige suurem 11-aastaste tütarlaste seas (30 %) (p<0.001) . Samuti aastal 1998 sõid 11-aastased märgatavalt sagedamini (21 %) kartulikrõpse ja friikartuleid (12 %) üks ja enam kordi päevas kui 15-aastased, vastavalt 9 % ja 6 %. Vene noored tarbisid märgatavalt sagedamini kartulikrõpse ja friikartuleid kui eesti noored.

Hamburgerite söömine on noorte hulgas vähenenud. 1994 sõi 11-15 a. poistest ja tütarlastest sõi 3-16 % ja aastal 1998 3-9 % hamburgereid üks ja enam kordi päevas. Kõige rohkem hamburgerite mittesööjaid oli aastal 1994 11-aastaste hulgas, aga aastal 1998 vastupidiselt, st. kõige sagedamini sõid just 11-aastased hamburgereid.

* Leiva tarbimine

Leiva tarbiminine on märgatavalt vähenenud. Kui 1994 aastal suurem enamus (82-94 %) poistest ja tütarlastest tarbis leiba üks ja enam korda päevas, siis aastal 1998 sõi leiba ainult 53-60 % noortest. Vanuserühmade omavahelisel võrdlusel ilmnes, et kõige sagedamini sõid leiba 1994 aastal 15-aastased ja 1998 11-aastased. Vene noored tarbisid leiba sagedamini kui eesti noored.

* Poepiima ja täispiima tarbimine

Aastal 1994 jõi 37-42 % ja aastal 1998 34-42 % 11-15 a. poistest ja tüdrukutest poepiima üks ja enam korda päevas . Olulisi muutusi siis piimatarbimise osas ei esine. 11-aastased jõid vähese rasvasusega piima aastal 1998 sagedamini kui 15-aastased. Vene noored tarbisid poepiima sagedamini kui eesti noored.

Suure rasvasusega piima tarbimine on langenud. 1994 peaaegu pooled (35-47 %) ja aastal 33-36 % 11-15 a. poistest ja tütarlastest jõid täispiima üks ja enam korda päevas. Aastal 1994 11.a. jõid täispiima sagedamini võrreldes teiste vanuserühmadega, kuid 1998 vanuse- ja keelerühmade vahel täispiima joomises erinevusi ei olnud.

* Jogurti tarbimine

Küsiti ainult aastal 1994.

11-15.a. uuritavatest sõi jogurtit 11-25 % üks ja enam korda päevas ning 41-56 % kooliõpilastest vähemalt kord nädalas. Ligi 1/3 vaatlusalustest ei söönud jogurtit. Olulist erinevust poiste ja tütarlaste vahel ei esinenud. Erinevused ilmnesid vanuserühmade osas, 11.a. poisid tarbisid jogurtit kõige sagedamini võrreldes teiste vanuserühmadega (p<0.002) Tütarlastest oli kõige sagedasem jogurtitarbimine 11.a. grupis.

* Kohvijoomine

Kohvi juuakse noorte hulgas märgatavalt vähem 1998 võrreldes 1994 aastaga. Aastal 1994 peaaegu pooled (41-50 %) ja 1998 32-38 % 11-15-a. poistest ja tüdukutest jõid kohvi üks kuni mitu korda päevas . Aastal 1994 poiste ja tüdrukute vahel kohvijoomises erinevusi ei esinenud. Analüüsides poiste ja tüdrukute kohvijoomist eri vanuserühmades (11-, 13- ja 15-aastased), siis ilmnesid erinevused ainult poiste seas. 11.a jõid kohvi üks kuni mitu korda päevas harvemini kui 15.a. poisid. 1998 vanuselisi ja keelrühmade vahelisi erinevusi ei esinenud.

* Kala

Vähemalt korra päevas sõi kala 1998 andmete järgi 7-11 % noortest. Kõige noorema vanuserühma noored sõid kala sagedamini kui vanemate vanuserühmade noored. Vene noored tarbisid kala sagedamini kui eesti noored.

* Margariin ja või

45-53 % noortest kasutas margariini ja 53-69 % võid. 15-aastased tarbisid sagedamini margariini ja 11-aastased võid.

Koolilõuna

11-15 a. uuritavatest sõi 38-54 % alati koolilõunat. 21-28 % vaatlusalustest sõi koolilõunat vahetevahel ning 21-37 % ei söönud koolilõunat üldse. Poiste ja tütarlaste vahel koolilõuna söömises erinevusi ei olnud. Vanusegruppide osas ilmnesid erinevused 11 .a. poiste võrdlemisel teiste vanusegruppidega ja kõige suurem koolilõuna mittesööjate osa oli 15 .a. poiste grupis. Tütarlastest oli koolilõuna sööjate protsent kõrgeim 11.a. ja madalaim 15.a. hulgas (p<0.001) .

 

TELEVISIOON, VIDEO JA ARVUTIMÄNGUD

Televisiooni vaatamine on Eestis noorte seas väga populaarne. Tulemuste järgi poisid vaatasid telekat rohkem kui tüdrukud. 11-15-aastased poisid vaatasid telekat neli tundi päevas ( 20-26 %) või rohkem kui neli tundi (25-31 %) . Samavanused tüdrukud vastavalt 14-21 % ja 19-24 %. Tüdrukutele oli omane teleka vaatamine kaks kuni kolm tundi päevas. Kui võrrelda erinevusi kahe keelerühma vahel (eesti ja vene koolide õpilased) , siis erinevused ilmnesid ainult 11- ja 15-aastaste seas: vene koolide noored veetsid oma aega teleka taga palju rohkem kui eesti lapsed. 60 % 11-aastastest vene poistest ja 48 % 11-ja 15-aastastest vene tüdrukutest vaatasid päevas telekat 4 tundi ja rohkem.

Tänapäeval on kasvanud ka video vaatamine. Nii nagu teleka vaatamine, oli ka video vaatamine poiste seas populaarsem kui tüdrukute seas. Videot ei vaadanud üldse 61-68 % tüdrukutest ja 43-57 % poistest. 10 tundi või rohkem nädalas vaatas 11-15-aastastest poistest 3-7 % ja 2-3 % tüdrukutest. 11-aastased vene koolide poisid vaatasid sagedamini videot 4-6 tundi (33 %) kui eesti poisid (17 %) , 13-ja 15-aastased vene poisid 7 tundi ja rohkem kui samavanused eesti poisid. Tüdrukute erinevused ilmnesid ainult 11- ja 15-aastaste seas, kusjuures vene tüdrukud vaatasid sagedamini 7 ja rohkem tunde nädalas kui eesti tüdrukud.

Arvutimänge ei mänginud 66-67 % 11-15-aastastest tüdrukutest ja 32-43 % poistest. 10 tundi või rohkem kulus arvutimängudele poistest 4-7 % ja tüdrukutest 1 %.

11-ja 15-aastased vene koolide poisid mängisid arvutimänge 4-7 tundi ja rohkem sagedamini kui eesti poisid. Tüdrukute seas esines erinevusi ainult 15-aastaste hulgas, kus vene tüdrukud mängisid arvutimänge sagedamini kui eesti tüdrukud.

 

TRAUMAD JA VIGASTUSED

Aastal 1994 12 kuu jooksul 11-15-aastastest poistest 69 %-l ja tüdrukutest 81 %-l ei juhtunud õnnetusi või traumasid.

Traumasid juhtus sagedamini poistega kui tüdrukutega. Üks kuni kaks korda sai vigastusi 25 % poisse ja 17 % tüdrukuid ning kolm või rohkem korda traumasid juhtus 6 %-l poistest ja 2 %-l tüdrukutest.

11 % poistest ja 5 % tüdrukutest vajas vigastuse või trauma korral lahastamist, õmblemist, operatsiooni või haiglasse jäämist.

11-15-aastastel tüdrukutel juhtus kõige sagedamini õnnetusi novembris , detsembris ja oktoobris ning kõige vähem märtsis. Samavanustel poistel esines traumasid kõige sagedamini oktoobris, septembris ning kõige vähem veebruaris.

Poisid said vigastusi või traumasid sagedamini tänaval või maanteel kodu lähedal (21 %), kodus või aias (18 %) ja spordiväljakul (14 %). Tüdrukutel domineeris õnnetuskohana kõige sagedamini kodu või aed (34 %). Nii poisid kui ka tüdrukud said vigastusi vähem pargis, mänguväljakul ja kellegi teise juures kodus.

 

HAMBAD

Tabel . Plombeeritud hambad (%)

Poisid Tüdrukud
11.a. 13.a. 15.a. 11.a. 13.a. 15.a.
eesti vene eesti vene eesti vene eesti vene eesti vene eesti vene
0 26 36 31 46 24 35 23 31 27 32 13 21
1 15 20 17 23 13 16 15 22 11 16 9 14
2 24 19 18 15 20 24 20 22 23 18 19 17
3 16 14 15 6 20 9 18 11 14 13 18 12
4 < 19 11 19 10 23 16 24 14 25 21 41 36
* * * * NS NS

Vanuses 11-15 oli tüdrukutel plombeeritud hambaid rohkem kui poistel.

Kahe keelerühma vahel esines erinevusi: eesti poistel ja tüdrukutel oli 4 < plombeeritud hammast rohkem kui vene poistel ja tüdrukutel.

 

Tabel. Katkised hambad

Poisid Tüdrukud
11.a. 13.a. 15.a. 11.a. 13.a. 15.a.
eesti vene eesti vene eesti vene eesti vene eesti vene eesti vene
0 47 56 54 55 52 57 50 56 56 60 54 66
1 26 26 24 23 27 18 29 26 24 25 26 24
2 15 10 13 10 13 12 13 13 14 7 13 5
3 6 5 6 10 4 5 4 4 3 5 5 4
4 < 6 3 3 2 4 8 4 1 3 3 2 1
NS NS * NS * *

Üks katkine hammas oli eesti 15-aastastel poistel rohkem kui vene poistel. 13-ja 15-aastastel eesti tütarlastel oli kaks katkist hammast rohkem kui vene tüdrukutel.

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 21. 04. 2005. 10:18