banner_ardu-grill.PNG

et et

Tartu Hoiu-laenuühistu finantskool. Rahakool

Seksuaaltervise kool

Beebikool

Moekool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE

MEHELT MEHELE

Toidukool

Väikelaste kool

Põhikool

Ametikool / Kutsekool

Gümnaasium

Ülikool / Kõrgkool

Liikluskool / Autokool

Elukool / Elukestev õpe



turvakood

lapsevanem-logo.gif

Aine kolm olekut

Lapsevanem.ee - Sisukestev õpe lapsevanemale :: Aine kolm olekut Matemaatika, füüsika, ajalugu, inimeseõpetus jne. Kõik selleks et abistada õppijat.Aine kolm olekut,Matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort

Aine kolm olekut

Nagu teada, on aine kolmes olekus - tahkes vedelas ja gaasilises.

Tahket keha on harilikes tingimustes raske kokku suruda või venitada, selline keha säilitab oma ruumala. Tahke keha ruumala muutmiseks või lõhkumiseks on vaja kasutada jõudu.

Vedelik muudab kergesti oma kuju, ta võtab selle anuma kuju, millesse ta on valatud. Harilikes tingimustes on ainult väikestel vedelikutilkadel oma kuju, nimelt kera kuju. Vedelike omadus on kergelt muuta oma kuju, ruumala aga mitte.

Gaasid on läbipaistvad ja värvita ning seepärast meile nähtamatud. Gaasidel on üks eriline omadus, nimelt täidab gaas tervenisti anuma, millesse ta asetatakse ning samas võtab ta ka selle kuju. Gaasi ruumala on samas ka lihtne muutu, selles seisnebki gaaside peamine erinevus gaasidel ja vedelikel.

Gaase iseloomustavad järgmised omadused: gaasidel ei ole oma kuju ja kindlat ruumala, nad täidavad üleni neile antud ruumala ja on tuhandeid kordi paremini kokkusurutavad kui vedelikud.

Kas üks aine võib olla kolmes erinevas olekus? Jah. Vesi, jää ja aur.

Kuidas erinevad tahkised, vedelikud ja gaasid üksteisest aineehituse seisukohast? Jää vesi ja veeaur on ühe ja sama aine , nimelt vee, kolm olekut. Seega on jää, vee ja veeauru molekulid kõik ühesugused. Järelikult ei erine aine kolm olekut mitte molekulide, vaid nende paigutuse ja liikumise poolest.

Gaasides on molekulide kaugused suured, molekulide endi mõõtmetest palju kordi suuremad.

Vedelikus paiknevad molekulid nii tihedalt, et vahemaa kahe molekuli vahel on molekulide enda mõõtmetest väiksem. Sellisel kaugustel on molekulidevaheline tõmbejõud juba märgatava suurusega ja vedelik säilitab harilikes tingimustes oma ruumala. Samas pole tõmbejõud aga nii suur, et vedelik saaks säilitada oma kuju. Vedelikku kokku surudes hakkab mõjuma tõukejõud, seepärast ongi vedelikke nii raske kokku suruda.

Tahke keha säilitab oma ruumala ja kuju, sest külgetõmme tahke keha molekulide vahel on veelgi suurem kui vedelike molekulide vahel.

Enamikel tahketel kehadel (näiteks jää, naftaliini, metallide) osakesed (molekulid või aatomid) on paigutatud kindla korra järgi. Selliseid tahkeid kehi nimetatakse kristallideks. Aineosakesed sellistes kehades küll liiguvad, kuid teevad seda kindla punkti ümber - s.t. nad võnguvad oma tasakaaluasendi ümber.

Jäta meelde!

  • Aine kolmes olekus - tahkes vedelas ja gaasilises.
  • Tahket keha on harilikes tingimustes raske kokku suruda või venitada, selline keha säilitab oma ruumala. Tahke keha ruumala muutmiseks või lõhkumiseks on vaja kasutada jõudu.
  • Gaasid on läbipaistvad ja värvita ning seepärast meile nähtamatud. Gaasidel on üks eriline omadus, nimelt täidab gaas tervenisti anuma, millesse ta asetatakse ning samas võtab ta ka selle kuju. Gaasi ruumala on samas ka lihtne muutu, selles seisnebki gaaside peamine erinevus gaasidel ja vedelikel
  • Gaase iseloomustavad järgmised omadused: gaasidel ei ole oma kuju ja kindlat ruumala, nad täidavad üleni neile antud ruumala ja on tuhandeid kordi paremini kokkusurutavad kui vedelikud.
  • Aine kolm olekut ei erine mitte molekulide, vaid nende paigutuse ja liikumise poolest
  • Gaasides on molekulide kaugused suured, molekulide endi mõõtmetest palju kordi suuremad
  • Vedelikus paiknevad molekulid nii tihedalt, et vahemaa kahe molekuli vahel on molekulide enda mõõtmetest väiksem


Tahke keha säilitab oma ruumala ja kuju, sest külgetõmme tahke keha molekulide vahel on veelgi suurem kui vedelike molekulide vahel.
 

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 22. 10. 2008. 05:44