banner_ardu-grill.PNG

et et

Tartu Hoiu-laenuühistu finantskool. Rahakool

Seksuaaltervise kool

Beebikool

Moekool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE

MEHELT MEHELE

Toidukool

Väikelaste kool

Põhikool

Ametikool / Kutsekool

Gümnaasium

Ülikool / Kõrgkool

Liikluskool / Autokool

Elukool / Elukestev õpe



turvakood

lapsevanem-logo.gif

Olümpia kaugsidemagistraal

Lapsevanem.ee - Sisukestev õpe lapsevanemale :: Olümpia kaugsidemagistraal Matemaatika, füüsika, ajalugu, inimeseõpetus jne. Kõik selleks et abistada õppijat.Olümpia kaugsidemagistraal,Matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort

 

1977. aasta lõpul sai teatavaks, et seoses 1980. aastal Moskva olüpiamängude raames toimuva purjerekatiga Tallinnas, ehitatakse Tallinnast kuni Erglinini (Lätis) uus kaugside kaabelliin. Uuel kaugside magistraalil oli ette nähtud kasutada nelja koaksiaaltoruga kaablit KMB-4 ja see pidi läbima sellised keskused nagu Kose, Rapla, Pärnu ja Valga. Rajataval kaabelliinil oli ette nähtud tööle panna kaks Ida- Saksamaa päritoluga analoog- tihendussüsteemi VLT-1920, mis oma sidekanalite mahu poolest ületas kõik seni Eestis kasutatavad liinitraktid.

KMB-4

Uue kaabelliini trassivaliku ja projekteerimisega alustati 1978 kevadel. Kaablitrassi, võimenduspunktide ja vahejaamade projekteerimist teostas Leningradi Side Projekteerimise Instituut. Magistraali trassivaliku tegemisel osalesid oma teeninduspiirkonnas arvestatava sõnaõigusega kaugside kaablijaoskonnad.

Kuna Pärnu kaugside jaoskonna teeninduspiirkond uuel kaablimagistraalil ulatus Valga maakonna piirist kuni Valgu asulani Rapla maakonnas, tõi kaabelliini ehitus jaoskonnale juurde suurel hulgal uusi lisakohustusi. Jaoskonna töötajad abistasid projekteerijaid kaablitrassi valikul ja geoloogiliste uurimistööde tegemisel. Kuna Pärnu oli ette nähtud rajada teenindatav vahevõimendusjaam, oli selle hoone ehitamiseks vaja kiiresti saada linnalt ehituskrunt, mis aga nõukogude bürokraatia tingimustes polnud sugugi lihtne ülesanne. Omamoodi "karuteene" ehituskrundi valikul tegi tollane Pärnu linna peaarhitekt, kelle arvates selline asutus, kui kaablijaoskond ei kõlba linna piiridesse ja andis ehituskrundi väljaspoole linna asustatud piirkonda, kus puudusid kõik sidekompleksile vajalikud kommunikatsioonid ja võrgud.

Mõnevõrra anektootlikuks kujunes ka Pärnu Postimaja juurdeehituse (praegu Rüütli 5) saamislugu, mille ehitus liideti rajatava kaablimagistraali ehitustiitliga. Selline otsus tehti Moskva Olümpiakomitee ja Liidu Sideministeeriumi esindajate poolt peale üht "sisukat" saunaõhtut, mis toimus Pärnu Sidesõlme puhkebaasis Urustes. Moskva "seltsimeestele" oli sealne soome saun koos rohkete roogade ja kirevate pudelisiltidega täielik "lääs", mis nende südamed heldima ja nõusoleku protokollile alla kirjutama panid. Juurdeehituse vajalikkust põhjendati sellega, et Pärnu laht võib saada purjeregati eeltreeningute kohaks ja Pärnusse tuleb palju välismaalasi, kes aga, arvestades lääne elustandardit, vajavad mitmesuguseid sideteenuseid…

Kaablimagistraali ehitust hakkas koordineerima Moskvas asunud 6. ehitusdirektsioon. Kaabli maandamist alustati Lätist, Erglis asunud Riia-Moskva kaablimagistraali punkerjaamast ja selle maandamist teostas Moskvast kohale toodud sideehituskolonn, kus tööjõuna kasutati põhiliselt sõjaväe sideehitus väeosa soldateid. Kaabli maandamine toimus raske kaabliadra abil, mida vedasid 6 kuni 8 "Stalinetš" traktorit. 1978. aasta novembri. algul jõudis kolonn Viljandi-Valga maakonna piirile ja siitpeale teostas maandamistööde tehnilist järelvalvet ja kaablitrassi mahamärkimist Pärnu kaugside jaoskond.

Sama aasta oktoobris alustati Pärnus võimenduspunkti hoone rajamist. Selle ehitus oli antud Pärnu Mehhaniseeritud Ehituskolonnile (MEK). Kaablijaoskond pidi oma jõududega ehitusplatsi ette valmistama: s.t. krundil kasvanud puud maha võtma ja territoorium planeerima.

Ka hakkas Pärnu raudteejaama nüüd iga nädal saabuma kümnete vagunite kaupa kaablirulle, maa-aluste võimendusjaamade termokambreid, ehitusmaterjale, jaamaseadmeid, mõõtetehnikat ja palju muud magistraali ehitamiseks vajalikku. Kohapealsetest ehitusmaterjalidest kasutati vaid võimenduspunkti hoone korpuse ehituseks vajalikke ehitusmaterjale. Kõik seadmed, side- ja elektrimaterjalid ning sideaparatuur toodi Venemaa tehastest. Kõik selle pidid vagunitest maha laadima, ära vedama ja hoiustama jaoskonna töötajad.

Suuri raskusi oli saabunud kaablirullide, materjalide ja seadmete hoiustamisega. Kuna jaoskonnal puudusid vastavad ruumid, tulid need leida linnast. Selleks rentisime Pärnu Kaubastult nende valduses olnud, varem sõjaväele kuulunud, suure laohoone Papiniidu tänaval (praegune Ehitusmaailm) ning Mai tänava elamu nr. 25 kogu keldrikorruse. Neisse paigutasime suurema osa saabunud liini-, jaama- ja võimenduspunkti hoonesiseste võrkude seadmetest, sõlmedest ning materjalidest. Mitmesugused elektri ja jõuseadmed paigutasime telemasti territooriumle. Kaablirullid aga Raba tänaval asunud Sidesõlme laoplatsile. Samuti olid kõik jaoskonna ruumid Riia maanteel muudetud ladudeks. Ka saabusid Pärnu Viljandisse ehitatava uue jaoskonnahoone ja elamu seadmed ning materjalid, mis siit autodel Viljandisse veeti.

Nagu hiljem raudtee saatedokumentide põhjal selgus, saabus Pärnu kaubajaama selle kaablimagistraali ehituseks kokku 47 kaubavagunit ja raudtee-platvormi mitmesuguste materjalide, seadmete, sideaparatuuri ja kaablitega.

Seoses kaugside vahevõimendusjaama rajamisega Pärnu, oli selle teenindamiseks vaja võtta tööle uusi töötajaid. Selleks oli ette nähtud ehitada koos võimendusjaama hoonega samale ehituskrundile ka 18-korteriga elamu.

Elamu ehitamisest polnud aga huvitatud võimenduspunkti hoonet ehitanud Pärnu MEK, püüdes igati elamu ehitamise alustamisega viivitada, tuues põhjuseks kõrge pinnavee seisu, mis täitis elamu vundamendikaeviku. Kuna aasta lähenes lõpule, esitas Moskva ehitudirektsioon ultimaatumi - kui 31. detsembriks 1978 elamu ehitusega pole alustatud, lülitatakse see ehitustiitlist välja…

Kuna mängus olid paljude töötajate korterihuvid, otsustasid jaoskonna töötajad oma jõududega teha ära kõik eeltööd elamu vundamendi paigaldamiseks. Jaoskonna töötajad hakkasid käima vundamendikaeviku juures ööseti valves ja pumpasid sealt hommikuks välja vee, et MEK-i töötajad saaksid alustada vundamendi aluspatjade paigaldamist.

Nüüd polnud MEK'i juhtkonnal enam põhjust vastu seista ja 30. detsembril 1978 paigaldati rajatava 18-korteriga elamu esimene vundamendipadi kaevikusse. Nüüd andis Moskva Ehitusdirektsioon oma nõusoleku elamu ehitusele rahade avamiseks

Pärnu-Valga maantee äärde kaablit maandav traktorite kolonn liikus Pärnu suunas väga aeglaselt. Seoses külma talvega oli maapind kohati kuni meetri sügavuselt külmunud ja oli päevi, kus kolann suutis tööpäeva jooksul edasi liikuda vaid kümmekond meetrit. Kuna magistraali ehitus oli graafikust tublisti maha jäänud ja olemas reaalne oht, et magistraali ei suudeta ettenähtud ajaks, s.t 1. juuliks 1979, valmis ehitada, alustas Rapla maakonna piirilt, Jädiverest, kaabli maandamistöödega veel teine ehituskolonn, mis liikus üle Valgu ja Rapla Kose suunas. Ka selle kolonni poolt tehtavate tööde tehnilist järelvalvet ja kaablitrassi mahamärkimist kuni Raikülani teostas Pärnu kaugside jaoskond. Sealt edasi võttis tööde korraldamise üle Tallinna jaoskond. Samal ajal alustas monteerijate brigaad maandatud kaablil jätkude monteerimist. Samaaegselt toimus mitteteenindatavate maa-aluste vahejaamade ehitus, millised rajati iga kuue kilomeetri järel.

Kuna kaablimagistraali ehitusel töötas nüüd juba mitu sideehituse firmat, oli Pärnu jaoskonna töötajatel nende töö üle tehnilise järelvalve teostamise ja tööde koordineerimisega käed-jalad tööd täis. Samal ajal pidid aga jaoskonna töötajad tegema magistraali ehitusel veel ka mitmesuguseid ehitus- ja montaa˛itöid. Pärnu jaoskonna ülesandeks oli ka mitteteenindatavate vahevõimedusjaamade termokambritesse paigaldatavate konteinerite ja nende sisend- gaasimuhvide hermeetilisuse kontrollimine, konteinerite ning õhuseadmete paigaldamine ja veel mitmeid teisi keerulisi ja vastutusrikkaid töid.

1. maiks 1979 valmis Pärnus võimenduspunkti hoone korpus ja ehitajad alustasid siseviimistlus töödega. Ruumide valmides saabusid Moskvast kohale Kaugside Montaa˛ivalitsuse spetsialistid, kes alustasid vastvalminud hoonesse võimendusaparatuuri ja toiteseadmete monteerimist.

 

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 2. 04. 2010. 11:55