banner_ardu-grill.PNG

et et

Tartu Hoiu-laenuühistu finantskool. Rahakool

Seksuaaltervise kool

Beebikool

Moekool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE

MEHELT MEHELE

Toidukool

Väikelaste kool

Põhikool

Ametikool / Kutsekool

Gümnaasium

Ülikool / Kõrgkool

Liikluskool / Autokool

Elukool / Elukestev õpe



turvakood

lapsevanem-logo.gif

Eestlased võõrvägedes

Lapsevanem.ee - Sisukestev õpe lapsevanemale :: Eestlased võõrvägedes Matemaatika, füüsika, ajalugu, inimeseõpetus jne. Kõik selleks et abistada õppijat.Eestlased võõrvägedes,Matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort

Läbi aastasadade on eesti sõjamees võidelnud võõra võimu vastu ja oma rahvuse püsimajäämise eest. On ju sajanditepikkusest rahvaste ajaloost teada, et vabadust ei kingita, see tuleb relvaga kätte võidelda.

Kuid läbi aastasadade on eesti sõjamees pidanud võitlema ka koos võõraste vägedega. Juba Põhjasõja ajal võitles Rootsi lipu all vene vägede vastu ligi 10 tuhat eestlast. Ajavahemikul 1797 kuni 1874, mil vene impeeriumis mindi üle üldisele sõjaväekohustusele, teenis vene tsaariväes umbes 100 tuhat eesti meest, kellest meie ajaloolaste arvestuste järgi vaid 20 tuhat eluga, kuid vanade ja sandistunutena tagasi kodumaale jõudsid. Aastatel 1904 -1905 toimunud Vene-Jaapani sõjast võttis osa umbes 10 tuhat eestlast.

Esimese maailmasõja jooksul mobiliseeriti tsaariarmeesse üle 100 tuhande eestlase. Sõja puhkedes oli vene sõjaväes vaid 140 eestlasest kaadriohvitseri ja 160 reservlipnikku. Sõja jooksul sai ohvitseriks üle 2000 eesti sõjaväelase. Esimeses maailmasõjas langes umbes 10 tuhat eesti sõjameest.

Esimese maailmasõja alguses ei julgenud keegi isegi unistada Eesti oma rahvusväeosadest. Saksa vägede sissetung Venemaale ja Baltimaadesse 1915. aasta kevadel aga lõi selleks eelduse. Väikese lahingumoraaliga vene väed ei osutanud sakslastele nimetamisväärset vastupanu, mistõttu vallutasid osa Leedust ja Kuramaa ning jõudsid Riia väravate alla. Vene väejuhatus otsis võimalusi lahingukõlbulike väeosade moodustamiseks ja selleks osutusid sobivaks läti reserv-maakaitseüksused. Mobilisatsiooniga sõjaväkke võetud läti maakaitsemehi ei saadetud Venemaale, neist moodustati maakaitseüksused ehk nn. dru˛iinad, mis olid saanud korraliku väljaõppe ja võtsid juba 1915. aasta märtsist alates edukalt osa tõrjelahingutest. Need üksused võitsid vene väejuhatuse täieliku usalduse. Seda soodsat momenti kasutas ära läti juhtkond ja taotles loa oma rahvuspataljonide loomiseks. Rindeolukord soosis lätlaste taotlusi ja vene kõrgem väejuhatus andis loa nende moodustamiseks. Sellega oli rahvusväeosade loomise mõte vene tsaariväes läbi löönud.

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 18. 07. 2005. 10:19