banner_ardu-grill.PNG

et et

Tartu Hoiu-laenuühistu finantskool. Rahakool

Seksuaaltervise kool

Beebikool

Moekool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE

MEHELT MEHELE

Toidukool

Väikelaste kool

Põhikool

Ametikool / Kutsekool

Gümnaasium

Ülikool / Kõrgkool

Liikluskool / Autokool

Elukool / Elukestev õpe



turvakood

lapsevanem-logo.gif

Eesti riigikaitse plaan

Lapsevanem.ee - Sisukestev õpe lapsevanemale :: Eesti riigikaitse plaan Matemaatika, füüsika, ajalugu, inimeseõpetus jne. Kõik selleks et abistada õppijat.Eesti riigikaitse plaan,Matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort

Eesti Vabariigi kaitseplaani sissejuhatavas osas oli öeldud, et Eesti on neutraalne riik ja tahab elada rahus kõikide riikide ja rahvastega. Kui Eesti peab sõdima, siis on see kaitsesõda kallaletungija vastu.

Eesti kaitseplaan oli suunatud meie arvatava vaenlase N. Liidu kallaletungi vastu. N. Liit oli piiramata võimalustega suurriik, kellega Eestil kui väikeriigil oli lootusetu sõdida. Selles olukorras jäi meil ainult üks võimalus – mitte loota teiste abile vaid omaenese jõule ja korraldada Eesti riigikaitse nii efektiivne, et vaenlane arvestaks kallaletungi korral suurte kaotustega nii rindel kui tagalas.

Eesti rahvaarv oli väike ja sellele vastavalt ka tema sõjavägi, mistõttu riigi territooriumi kaitsmisel on tähtis iga tema kodaniku panus. Meie vastupanu kaitsesõjas pidi olema totaalne, kus kogu elavjõud ja materiaalsed võimalused tuli paisata võitlusse vaenlase vastu.

Kaitseplaani operatiivne idee oli: õigeaegselt ja kiiresti teostatud mobilisatsioonigaloodud sõjaliste jõududega aktiivselt kaitsta Eesti idapiiril Narva jõe ja Velje järve joonel asuvat positsiooni. Rinde tagalas hoida tugevad ja liikuvad varujõud, mille abil likvideerida vaenlase läbimurded rindel ning dessandid õhust, merelt ja järvedelt.

Eesti idapiiril asuvate jõgede ja järvede joon moodustas aastaringselt teatava loodusliku takistuse, mis meie vägede kaitsetegevust suurel määral kergendas, raskendades samal ajal aga idast pealetungiva vaenlase tegevust ja tema ülekaalus olevate sõjaliste jõudude efektiivset rakendamist. Selle positsiooni kaitsmise edukus olenes aga suuresti õigeaegsest mobilisatsiooni läbiviimisest ja katteosade kiirest rakendamisest.

Kaitseplaani üheks tähtsamakas operatiivala dokumendiks oli kattekava, mis oli heaks kiidetud Vabariigi Presidendi ja kinnitatud Sõjavägede Ülemjuhataja poolt. Kattekava käivitamine vallandas koheselt terve rea sellega seoses olevate kavade teostamise ja kehtestas kogu Vabariigis sõjaseisukorra.

Katteväeosade ülesandeks oli kaitse teostamine kaitsepositsioonidel kuni mobiliseeritutest väeosade saabumiseni. Katteväeosad oli vastavalt välja õpetatud ning üksused teadsid oma ülesannet ja positsioone, mida nad käsu saamisel või vaenlase ootamatu kallaletungi korral pidid sisse võtma. Kohtades, kus katteväeosadel ei olnud alalisi kindlustusi, pidid alustama oma positsioonil ettenähtudvälikindlustuste töödega.

Katteväeosad pidid hoidma vastast taganemislahingutega vähemalt neli päeva ida pool Narva jõge, et anda mobiliseeritud väeosadele võimalus asuda positsioonidele. Kõige ohtlikum lõik põhjarindel oli Narvast kuni Narva-Jõesuuni.

Peipsi järv alates Vasknarvast kuni Emajõe suudmeni endast erilist ohtu ei kujutanud. Meil oli täpselt teada, kuipalju oli vastasel Peipsil ujuvvahendeid. Keerulisem oli olukord Meerpalu ja Mehikoorma vahelisel alal.

Raskem oli olukord lõunarindel, kus puudusid looduslikud takistused. Katteväeosad pidid vaenlast takistama Laura-Irboska joonel. Kuna see ala oli soomusvägedele läbitav, siis olid sinna kontsentreeritud ka need vähesed tankitõrjevahendid, mis meil olemas olid. Raskusi tekitas ka lätlaste kaitseplaani üks variant – tõmmata oma väed tagasi kuni Sigulda kõrgustikuni, avades seega meie lõunatiiva.

Ette oli valmistatud ka kõikide maantee- ja raudteesildade õhkimine. Hävitamisele kuulus ka Riia-Pihkva kivitee. Teised piiriäärsed teed olid sihilikult hooletusse jäetud ja nende kasutamine raskendatud.

Lätlastega ühise vastupanu korral oli oodata, et vastane annab löögi just kahe riigi vägede kokkupuutepunkti pihta. Lätlastega oli kokku lepitud moodustada selles piirkonnas segaüksused. Tõsist vastupanu oli meil vaja osutada umbes 120-140 km pikkusel lõigul.

Kuni 1939. aastani olid meie saared peaaegu kaitseta. Alles 1939. aastal võeti vastu otsus jätta saartel mobiliseeritud mehedkohale ja formeerida nendest Saarte rügement. Moodustati ka eraldi Saarte sõjaväeringkond.

Üleriikliku kattekavast tulenevalt oli kõigis väekoondistes ja väeosades välja töötatud juba detailiseeritud allüksuste kattekavad ning teised sellega seonduvad kavad.

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 19. 07. 2005. 16:39