banner_ardu-grill.PNG

et et

Tartu Hoiu-laenuühistu finantskool. Rahakool

Seksuaaltervise kool

Beebikool

Moekool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE

MEHELT MEHELE

Toidukool

Väikelaste kool

Põhikool

Ametikool / Kutsekool

Gümnaasium

Ülikool / Kõrgkool

Liikluskool / Autokool

Elukool / Elukestev õpe



turvakood

lapsevanem-logo.gif

Koostöö soomlastega vee all ja vee peal

Lapsevanem.ee - Sisukestev õpe lapsevanemale :: Koostöö soomlastega vee all ja vee peal Matemaatika, füüsika, ajalugu, inimeseõpetus jne. Kõik selleks et abistada õppijat.Koostöö soomlastega vee all ja vee peal,Matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort

Teise koostöövormi - mõlema maa laevade ühistegevuse abil loodeti Soome lahe sulgu veelgi tugevdada. Kui rannakindluse suurtükid olid oma sõna öelnud, pidid Soome torpeedokaatrid andma tiibrünnaku. Soomel oli seitse torpeedokaatrit, milledest kiireima kiiruseks oli 40-sõlme. Iga kaater võis võtta peale kaks torpeedot. Eestil torpeedokaatreid polnud, kuid oli torpeedopaat Sulev, mille kiiruseks oli 20-sõlme ning relvastuseks peale torpeedode kaks 75 mm suurtükki.

Soome-Eesti koostööplaan nägi ette ka miinivöötme rajamist Naissaare ja Mäkiluoto vahel. Nende vahelise kitsuse mineerimine oli suurtükipositsiooni orgaaniline osa, kuna lisaks kitsuse kallastel olnud suurtükkide tulele, mis kaitsesid veestatud miine, oli vaenlasel väga raske sulust läbipääsu rajada.

Kolmandaks koostööliigiks oli ühise allveelaevade positsiooni moodustamine. Kui mõnel punaarmee laevastiku laeval õnnestunuks siiski miintõkkest läbi pääseda, ootaks seda Soome lahele suudmele koondatud Eesti ja Soome allveelaevade kett, mis oli ette nähtud paigutada Hankoniemist ida pool oleva Ajaxi madaliku ning Eesti ranniku lähistel paikneva Osmussaare vahele. See viiest Soome ja kahest Eesti allveelaevast koosnev laevastik oli sõja puhkemisel ette nähtud allutada Soome mereväe juhtimisele. Ka oli Eesti allveelaevade relvasüsteem ehitatud selliselt, et seda oli võimalik varustada Soome baasidest.

Neljas koostöövorm sisaldas Soome ja Eesti mere- ja õhujõudude tegevust Soome lahel. Lennuväe abil oli ette nähtud Nõukogude laevastiku liikumise jälgimine lahel. Lennuvaatluse tulemused edastati raadio teel rannakaitse tulejuhtimise keskusesse ja viimased olid varakult informeeritud punalaevastiku tugevuse ja selle liikumisteekonna kohta. Eriti vajalikuks peeti lennuväe kaugluuret. Porkkala neeme ja Naissaare vahelise kitsuse õigeaegseks sulgemiseks oli vajalik Nõukogude laevastiku liikumist puudutava info saamine eriti aga Kroonlinna ja Leningradi sadama vaheliselt alalt.

Viies koostööliik käsitles mõlema maa mereluure [mere vaatluspunkide] ja raadioluure koostööd. Rahu ajal polnud lennuvaatlustega Nõukogude laevastiku jälgimine Kroonlinna ja Leningradi sadama vahelisel alal võimalik, kuid informatsiooni selle kohta oli vaja saada pidevalt. Soome lahe sulust polnuks mingit kasu, kui Nõukogude laevastik otsustanuks murda ootamatu rünnakuga läbi kitsuse ning sooritanuks dessandi Ahvenamaale, Hiiu- või Saaremaale. Eesti ja Soome mereluure võrguga ühines ka Rootsi ja nii laienes mereluurevõrk veelgi ja Nõukogude laevastiku ning lennukite liikumise kohta saadi nüüd informatsiooni peale Soome lahe ka Läänemerelt.

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 19. 07. 2005. 16:56