banner_ardu-grill.PNG

et et

Tartu Hoiu-laenuühistu finantskool. Rahakool

Seksuaaltervise kool

Beebikool

Moekool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE

MEHELT MEHELE

Toidukool

Väikelaste kool

Põhikool

Ametikool / Kutsekool

Gümnaasium

Ülikool / Kõrgkool

Liikluskool / Autokool

Elukool / Elukestev õpe



turvakood

lapsevanem-logo.gif

Side ja raadioluure

Lapsevanem.ee - Sisukestev õpe lapsevanemale :: Side ja raadioluure Matemaatika, füüsika, ajalugu, inimeseõpetus jne. Kõik selleks et abistada õppijat.Side ja raadioluure,Matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort

Koostööd ühise raadioluure arendamiseks Soomega hakati tegema juba 1927. aastal. Kuna Eesti raadioluure paistis eriti silma punaarmee taktikaliste raadiošifrite lahtimurdmises, loodi punaarmee ja N. Liidu Balti laevastiku raadioside jälgimiseks Eesti Kindralstaabi juurde raadioluure organisatsioon. Eesti ja Soome Peastaapide salajase kirjavahetuse jaoks loodi oma šiffer. Tihe koostöö sel alal jätkus kuni 1940. aastani, mil Eesti okupeeriti.

Kuna šifreeritud kirjavahetus raadio teel oli küllaltki töömahukas ja aeglane, hakati juba 1926. aastal mõtlema peastaapide vahelise telefoni- telegraafi otseühenduse peale, milleks otsustati kasutada Soome lahe põhjas olevaid merekaableid. Juba Vene tsaarivalitsuse ajal oli Helsingi ja Tallinna vahel Soome lahe põhja paigaldatud mitu merekaablit, mille abil oli peetud telefoni- ja telegraafiühendust merekindluste vahel.


Merekaablite paigaldamine Soome lahe põhja

Delikaatsete luureandmete vahetamiseks ja igapäevaseks sidepidamiseks oli merekaabel kõige sobilikum, kuna see oli, vastupidiselt raadiosidele, kaitstud pealtkuulamiste eest. Kuna merekaablid olid aja jooksul lahe põhjas pinnasesse vajunud, olnuks nende välja traalimine ja lõhkumine sõja ajal Nõukogude laevastikule üpriski raske ülesanne. Kaabelühenduste töökindlust tõstis veel ka see, et Helsingi ja Tallinna vahel oli 1930. aastal võimalik kasutada nelja merekaablit. Need olid nn. gutaperts-kestaga kaablid, kuhu oli võimalik lülitada mitu telefoni- ja telegraafi ühendusliini. Kolmekümnendate keskel paigaldati Soome lahe põhja veel kolm tinakestaga sidekaablit, mida kasutasid rahu ajal Eesti ja Soome postiside asutused. Vastavalt lepingule läinuks sõja puhkedes kõik merekaablid Soome ja Eesti sõjaväe käsutusse.

Soome ja Eesti vaheliste sidesüsteemide töökindluse ning kaablite kaitsuse sõja olukorras pidid tagama mõlema maa mere- ja lennuvägi, aga ka suurekaliibrilised rannakaitse suurtükid, millede risttule piirkonnas need kaablid olid. Kui N. Liidu merevägi üritanuks merekaableid kahjustada, jäänuks tema laevad Soome ja Eesti rannakaitsesuurtükkide, allveelaevade ning õhujõudude ühisrünnaku alla.

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 19. 07. 2005. 16:59