banner_ardu-grill.PNG

et et

Tartu Hoiu-laenuühistu finantskool. Rahakool

Seksuaaltervise kool

Beebikool

Moekool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE

MEHELT MEHELE

Toidukool

Väikelaste kool

Põhikool

Ametikool / Kutsekool

Gümnaasium

Ülikool / Kõrgkool

Liikluskool / Autokool

Elukool / Elukestev õpe



turvakood

lapsevanem-logo.gif

Aasta 1919

Lapsevanem.ee - Sisukestev õpe lapsevanemale :: Aasta 1919 Matemaatika, füüsika, ajalugu, inimeseõpetus jne. Kõik selleks et abistada õppijat.Aasta 1919,Matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort

13. jaanuar - Meie väed vallutavad Kaarepere jaama.

14. jaanuar - Soomusrongid ja J. Kuperjanovi partisanid vallutavad tagasi Tartu linna. Enne Tartust lahkumist mõrvasid enamlased Krediitkassa keldris 33 süütut inimest. Osa keldris olnuist pääses tänu meie vägede kiirele edasiliikumisele.

15. jaanuar - Meie väed vallutavad Vasknarva. Moodustatakse kitsarööpaline soomusrong nr. 2. Punaväed vallutavad tagasi Ruhja.

16. jaanuar - Pärnumaa kaitseliidu salkadest formeeritakse Pärnu kaitsepataljon. Asutatakse 2. ratsapolk kapten Stolzen'i juhatusel.

18. jaanuar - Meie väed koos major Ekströmi (soomlaste) pataljoniga vallutavad tagasi Narva.

19. jaanuar - Asutatakse Vabadussõja muuseum.

20. jaanuar - Ajutine Valitsus ülendab Joh. Laidoneri Narva vabastamise puhul kindralmajoriks.

21. jaanuar - Asutatakse 2. suurtükiväe polk kapten H. Breede juhatusel.

23. jaanuar - Uderna lahingus Tartu lähistel saab haavata soomusrongide üldjuht kapten Karl Parts. Surma saab kapten Jüri Ratassepp.

24. jaanuar - Moodustatakse 2. kindluse raskesuurtükiväe divisjon alamkapten G. Vesteli juhatusel.

25. jaanuar - Soomest saabub Tallinna Põhja-Poegade rügement kolonelleitnant H. Kalm'i juhatusel ja asub Valga rindele.

26 - 31. jaanuar - Liibavis lätalsi abistavalt laevalt "Vaasa" käis koolipoiste salk lipnik Rosentali juhatusel läti sõjameeste meeleolu tõstmas, aidates neil lahingutes Hasenpoti, Lascheni, Neuhauseni ja Schurreni all lüüa enamlased Venta jõe taha.

27. jaanuar - Moodustatakse kitsarööüaline soomusrong nr. 3.

28. jaanuar - Soomusrongid vallutavad Sangaste jaama.

29. jaanuar - Lõunarinde kohuseid asub täitma soome abivägede üldjuhataja kindralmajor M. Vetzer.

30. jaanuar - 2. jalaväepolk vallutab Võru ja Petseri raudtee, lõigates ära Valga poolt taanduvate enamalste taganemistee.

31. jaanuar - Kuperjanovi partisanide pataljon, soomusrongid ja Põhja-Poegade rügement vallutavad ägeda lahinguga Paju mõisa. Lahingus saab raskelt haavata leitnanat Julius Kuperjanov.

1. veebruar - Meie väed vallutavad Valga ja Võru.

4. veebruar - Meie väed vallutavad Petseri.

8. veebruar - Sõjaministri T. Jürine asemele määratakse kindral A. Larka.

10. veebruar - Kõigist kitsa- ja laiarööpalistest soomusrongidest formeeritakse soomusrongide divisjon, mille ülemaks määratakse kapten A. Irv ja staabiülemaks kapten J. Poopuu.

16. veebruar - Punaväed alustavad Volmari suunalt vastupealetungi ja vallutavad Heinaste.

16 - 22. veebruar - Saaremaal toimub kohalike punaste eestvedamisel mäss, mis selleks loodud üksuse poolt maha surutakse.

17. veebruar - Punaväed alustavad ägedat pealetungi Irboska suunas.

19. veebruar - Punased vallutavad Irboska. Eesti ja Läti Ajutised Valitsused sõlmivad lepingu, mille põhjal lätlastel antakse võimalus alustada Eesti pinnal oma väeüksuste formeerimist. Hiljem ei tunnustanud lätlased neid lepingus toodud sätteid, mis puudutasid nende kohustusi Eesti suhtes.

21. veebruar - Meie väed vallutavad Marienburgi (Aluksne) linna

22. veebruar - Moodustataks kitsarööpaline soomusrong nr. 4

23. veebruar - Punaväed vallutavad Salatsi alevi

24. veebruar - Asutatakse Eesti Punane Rist dr. H. Leesmenti ja dir. H. Baueri eestvõttel.

27. veebruar - Viru rindel alustavad punaväed pealetungi, mis aga tagasi lüüakse.

5. märts - Tallinna saabuvad esimesed Taani vabatahtlikud.

11. märts - Punaväed vallutavad Petseri.

16. märts - Asutatakse 3. suurtükiväe divisjon kolonel M. Terras'e juhtimisel. Asutatakse Meredessant pataljon.

17. märts - Moodustatakse laiarööpaline soomusrong nr. 5.

23. märts - Sõjaminister kinnitab Sõjaväe varustusvalitsuse poolt välja töötatud "Eesti rahvaväelase vormi kirjelduse".

26. märts - Eesti Ajutine Valitsus ja Ingeri Ajutine Valitsus kirjutavad alla lepingule, mille põhjal ingerlased hakkavad Eesti ülemjuhatuse alluvuses oma väeosi formeerima. Hakkab ilmuma sõjaasjanduse ajakiri "Sõdur".

29. märts - Meie väed vallutavad Petseri tagasi.

31. märts - Sisekaitse ülema kohustused pannakse Vabariigi Kaitseliidu ülema peale. Seoses Sisekaitse ülema kindral E. Põdder'i määramisega 3. diviisi ülemaks, nimetatakse Kaitseliidu ülemaks E. Alver.

1. aprill - Petseri lähistel käivad ägedad lahingud.

2. aprill - Harju-, Lääne-, Viru-, Saare-, Pärnu-, Võru-, Viljandi- ja Tartumaal kuulutatakse välja mobilisatsioon 1897-1898 a. sündinud meestele.

5. aprill - Formeeritakse Võru kaitsepataljon kapten Sarapuu juhtimisel. Eestisse saabub Taani vabatahtlikude kompanii kapten R. Borgelin'i juhatusel.

5 - 7. aprill - Toimub delegaatite valimine Eesti Asutavasse Kogusse. Valimised toimuvad ka rindel.

7. aprill - Punaväed alustavad Marienburgi (Aluksne) poolt pealetungi Võru suunas.

8. aprill - Tallinna saabuvad inglise sõjalised ja diplomaatilised esindajad, kes hakkavad jälgima olukorda Eestis.

14. aprill - Kõik soomusautod ühendatakse Soomusautode kolonniks.

15. aprill - Moodustatakse Peipsi laevastiku divisjon.

16. aprill - Balti-Saksa Landeswehr koos saksa "Raud-diviisiga" kukutavad Liibavis Läti rahvusliku valitsuse eesotsas K. Ulmanisega ja moodustasid oma valitsuse, mille etteotsa asus A. Niedra.

22. aprill - Tallinnas avatakse Eesti Vabariigi Sõjakool kolonel A. Simoni juhatusel.

23. aprill - Tuleb kokku 120 liikmest koosnev Eesti Asutav Kogu. Asutavas kogus on: 41 sotsiaaldemokraati, 30 tööerakondlast, 25 rahvaerakondlast, 8 maaliitlast, 7 sotsialisti-revolutsionääri, 5 kristlikku rahvaerakondlast, 3 baltisakslast ja 1 venelane.

25. aprill - Punaväed vallutavad Ruhja. Punaste kahuritule tagajärjel põlen Narvas maha Joaoru linnaosa.

26. aprill - Võru all peatatakse punaste pealetung ja sunnitakse taanduma Lätimaa suunas.

28. aprill - Punaste pealetung Valga suunas pannakse seisma.

30. aprill - Meie väed asuvad pealetungile ja vabastavad Ruhja. Ülemjuhtaja kindral Joh. Laidoner esineb Asutava Kogu ees aruandega rahvaväe loomisest, senisest tegevusest ja olukorrast rindel.

1 - 14. mai - Trükitööliste streik Tallinnas. Ajalehed ei ilmu.

3. mai - Meie väed vallutavad Suure- Munamäe.

8. mai - Ametisse astub Vabariigi Valitsus, kus pea- ja sõjaministriks on O. Strandmann.

9. mai - Pärnu kaitsepataljon teeb Lembitu ja teiste väiksemate laevade toetusel katset vallutada tagasi Heinaste.

13. mai - Vene Põhjakorpus alustab Narva ja Jamburgi alt pealetungi Peterburi suunas. Eesti 1. diviisi üksused koos mereväe ja Ingeri pataljoniga alustavad Ingerimaa vabastamise operatsiooni.

14. mai - Kuulutatakse välja 1899-1900 aastal sündinud meeste mobilisatsioon.

15. mai - Meie laevastik saadab Ingerimaa vabastusoperatsiooni toetuseks Luuga lahes maale dessandi.

17. mai - 3. diviisi üksused alustavad pealetungi Põhja-Läti vabastamiseks. Ülemjuhataja korraldusega keelatakse Tallinnas Saksa Evankeelse Noorte Meeste Seltsi, kui Eesti Vabariigi vastase organisatsiooni tegevus.

18. mai - Ingeri pataljon vallutab meie laevastiku toetusel Kernovo ja Kaporje.

19. mai - Asutav Kogu võtab vastu "Eesti Asutava kogu seletuse Eesti riiklikust iseseisvusest ja rippumatusest".

22. mai - Landeswehr koos Saksa "Raud-diviisi" üksustega vallutavad Riia.

24. mai - 2. diviisi ja soomusrongide diviisi väeosad alustavad operatsiooni Pihkva vallutamiseks.

25. mai - 3. diviisi parem tiib vallutab tagsi Heinaste ja jõuab Salatsi jõe joonele.

26. mai - Meie väe murravad Irboska all läbi punaste rindest, vallutavad Pihkva ja võtavad vangi kogu eesti kommunistliku polgu. Eriüksus 2. diviisi staabiülema V. Mutt'i juhtimisel alustavad Marienburgi- Jakobstadti ( )operatsiooni. 3. diviisi üksused vallutavad Volmari.

29. mai - Meie väed vallutavad Lätis Marienburgi ja Smiltene.

30. mai - Ülemjuhataja kindral Laidoner teatab Asutavale Kogule, et Eestimaa pind on täielikult vaenlasest vabastatud.

31. mai - Meie väed vallutavad Võnnu ja Alt-Schwanenburgi ( ).Pihkva linn antakse üle vene valgete vägedele.

2. juuni - Eesti väeosad loovad ühenduse Lõuna-Läti väesalgaga.

5. juuni - Eesti väed vallutavad Kreuzburgi ja Jakobstadti. Toimub esimene vaenulik kokkupuude meie soomusrongi ja Landeswehri eelsalga vahel.

6. juuni - Landeswehri üksus vallutab Võnnu, sundides eesti vägede eelsalga ja läti 2. Võnnu polgu sealt taanduma.

7. juuni - Meie väed annavad läti 1. Volmari polgulee üle Kreuzburgi ja Jakobstadti.

10. juuni - Eesti ja Saksa vägede vahel sõlmitakse vaherahu.

20. juuni - Toimuvad ägedad lahingud Landeswehri ja "Rauddiviisi" üksustega Hinzenbergi-Roopa-Võnnu joonel.

22. juuni - Meie väed alustavad pealetungi Roop-Võnnu-Ronneburgi liinil ja löövad Landeswehri üksusd taganema. Toimub Võnnu lahing.

23. juuni - Meie väed kogu Landeswehri vastasel rindel jälitavad põgenevaid landeswehrlasi ülesandega: ajada need Düüna (Daugava) jõe taha ja vallutada Riia. Kindral Põdder annab korralduse: heisata Viljandi- ja Pärnumaal Võnnu all saavutatud võidu tähistamiseks lipud.

29. juuni - Meie väed jõuavad taganevat Landeswehri jälitades Riia lähistele. Kuna vastane on seal end tugevasti kindlustanud, algab mitu päeva kestnud verine lahing, mille käigus meie üksused lähenevad samm-sammult Riiale.

1-2. juuli - Ägedad lahingud Landeswehriga Riia all. Meie laevastik tungib Düüna jõkke,

3. juuli - Hetkel, kui Landeswehri üksused on Riia all purustatud ja meie väed Riiga sisenemas, sõlmitakse inglise, ameerika ja prantsuse esindajate nõudmisel vaherahu Eesti riigi ja Landeswehri vahel.

5. juuli - Vastavalt vaherahu lepingule lahkuvad Landeswehri väed Riiast. Punavägede vastane rinne Läti idapiiril jääb seniks, kuni lätlased oma üksusi korraldavad ja rindejoone üle võtavad Eesti ülemjuhataja alluvusse. Eesti 2. diviis ja soomusrongid alustavad vastuoperatsiooni vahepeal aktiivseks muutunud punavägede vastu Ljubani järve ja Pihkva järve vahel.

8. juuli - Läti Ajutine valitsus avaldab eesti rahvale tänu Põhja-Läti ja Riia vabastamise eest.

10. juuli - Ägedad lahingud Porhovi ja Ostrovi all.

11. juuli - 2. diviisi tagavarapataljonis toimub sõdurite vastuhakk pataljoni juhtkonnale, mille puhul välikohus mõistab 22 sõdurit surma.

18. juuli - Meie väed tungivad üle Velikaja jõe ja lõikavad ära Pihkva ja Ostrovi vahelise raudtee.

21. juuli - Sõlmitakse leping Eesti ja Läti vahel, mille põhjal Läti võtab oma peale vastutuse enamlastevastase rinde eest lõuna pool Ljubani järve, kohustub demobiliseerima Landeswehri üksused ning tasuma Eestile tegelikult tehtud kulutused läti väeüksuste formeerimisel Eesti pinnal.

22. juuli - Narva-Jõesuus formeeritakse uus ingeri pataljon, mis asub meie vägede toetusel uuesti oma kodumaad vabastama.

4. august - Eesti väed lõpetasid Ostrovi ja Porhovi suunal edasitungi Venemaale.

10. august - Tallinnas moodustatakse Loode-Venemaa valitsus, kes tunnustab Eesti iseseisvust ning sõlmib Eesti valitsusega sõjalise lepingu.

23. august - Vene valgete Loode-Armee eestivaenuliku suhtumise tõttu loobub Eesti sõjavägi Pihkva kaitsmisest ja annab rindejoone üle Vene vägedele.

31. august - Vene väliskomissari rahuettepanek Eesti "Tallinna valitsusel.

1. september - Välisministe J. Poska vastab Vene ettepanekule rahuläbirääkimiste küsimuses jaatavalt.

14-15. september - Tallinnas toimub Venemaaga rahuläbirääkimiste küsimuses Eesti, Soome, Läti ja Leedu ühiskonverents.

15. september - Eesti, Läti ja Leedu sõjavägede ülemjuhatuste esindajad koostavad Tallinnas toimunud nõupidamisel Venemaale rahuläbirääkimisteks esitatava ühise memorandumi.

17. september - Eesti Vabariigi valitsus ülendab kolonel J. Sootsi kindralmajoriks ja kapten Joh. Pitka kontraadmiraliks.

17 - 18. september - Pihkvas toimub esimene Eesti-Vene rahukonverents, millest Eesti poolt võtavad osa A. Birk, kolonel J. Rink, J. Seljamaa ja M. Püüman.

21. september - Kuramaal annab Von der Goltz Lndeswehri ja "Rauddiviisi" juhtimise üle Bermont-Avalovile.

26. september - Saksa riigi kaitseminister annab käsu Saksa vägede lahkumiseks Baltimaadest.

29. september - Läänemere äärsete riikide pea- ja välisministrite konverents Tartus välispoliitilise üksmeelsuse tagamiseks.

8. oktoober - Lõuna-Lätti koondunud Landeswehri ja vene valgete vägede "jäänused" alustavad Bermondt-Avalovi juhatusel pealetungi Riiale eesmäegiga - vallutada Läti ja Eesti. Läti valitsus pöördub abipalvega Eesti valitsuse poole.

9. oktoober - Soomusrongid "Kapten Irv" ja nr. 2 koos sanitaarrongiga sõidavad lätlastele appi. Läti valitsus põgeneb Rodenboisi (Ropaži) jaama.

11. oktoober - Meie väed koos vene valgetega vallutavad Jamburgi (Kingissepa) ja alustavad operatsiooni Peterburi vallutamiseks. Judenitš kuulutab Bermondt-Avalovi äraandjaks.

11-24. oktoober - II diviisi ja soomusrongide diviisi väeosad ründavad Pihkvat eesmärgil - tõmmata Peterburi alt ära punavägesid ja toetada sellega vene valgete Peterburi operatsiooni. Meie väed ületavad Velikaja jõe. Punaväed sunnitakse Pihkvast evakueeruma.

13. oktoober - Meie väed alustavad operatsiooni, mille eesmärgiks on vallutada Krasnaja-Gorka ja Kroonlinna kindlused juhuks, kui vene valged vallutavad Peterburi, et kindlustada Eesti Vabariigi puutumatus lausa ähvardavaks muutunud šovinistlike vene valgete poolt.

21. oktoober - Vene valged on jõudnud Peterburi väravate all, kuid juhtide omavaheliste intriigide tõttu hakkab Loodearmee lagunema ja jääb peatuma Tšarskoe-Seloo eeslinnas.

23. oktoober - Eesti soomusrongid, olles pannud Bermondti pealetungi Düna jõe joonel seisma ning aidanud läti väeosad rindele, pöörduvad tagasi Eestisse.

24. oktoober - Läti valitsus avaldab Eestile abi eest Bermondti vastu tänu.

25. oktoober - Algab vene valgete taandumine Peterburi alt.

9. november - Lõpetatakse Krasnaja-Gorka operatsioon ja algab eesti vägede tagasitõmbumine Ingerimaalt.

14. november - Vene valgete väeosad taganevad Luuga jõe läänekaldale ja püüavad pääseda "enda korrastamiseks" Eesti vägede seljataha. Eesti valitsus otsustab juhul, kui vene valged ei jätka võitlust punavägede vastu ja valguvad üle Eesti piiri, desarmeerida. Punaväed vallutavad Jamburgi.

16. november - Punased alustavad suurte jõududega kogu Viru rindel pealetungi.

18. november - Ametisse astub uus Vabariigi valitsus, mille peaministrik on Jaan Tõnisson ja sõjaministriks August Hanko [Hanco].

19. november - Kirjutatakse alla Eesti-Vene lepingule pantvangide vahetamise asjus.

5. detsember - Alustab tööd Eesti-Vene rahukonverents. Vene delegatsioon teeb ettepaneku määrata Eesti Vabariigi piiriks joon: Kunda vabrik, Sonda raudteejaam, Rannapungerja, Peipsi järv ja endide Nõru-Petseri piirilõik.

7 - 16. detsember - Punaväed tungivad suurte jõududega peale kogu Viru rindel. Neil õnnestub tungida üle Narva jõe, jätkates Auvere jaama juures pealetungi meie vägede seljataha. Vabariigi valitsuse märgukiri liitlastele, milles selgitatakse Venemaa rahu sõlmimise vajalikkust, ning manitsetakse liitlasi sellega nõustuma.

17. detsember - Meie väed panid punavägede edasitungi seisma, surudes need tagasi Narva jõe taha. Vene delegatsioon Tartus esitab uue piirikava, kus nüüd on piiriks ette nähtud Narva jõgi.

20. detsember - Kuulutatakse välja Eesti kodakonsust omavate, 1882 - 1900 a. sündinud meeste mobilisatsioon Lätis ja Soomes.

27. detsember - 1882 - 1900 a. sündinute mobilisatsioon Valgamaal.

28. detsember - Punaväed alustavad uut ägedat pealetungi, mis kestab kuni 30. detsembri õhtuni.

30. detsember - Kõik punavägede rünnakud Viru rindel varisevad kokku. 1882 - 1900 a. sündinud meeste mobilisatsioon Petserimaal.

31. detsember - Tartu Rahukonverentsil kirjutatakse alla vaherahu lepingule, mis hakkab kehtima 3. jaanuaril 1920. aastal, kell 10.30.

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 7. 08. 2005. 13:02