banner_ardu-grill.PNG

et et

Tartu Hoiu-laenuühistu finantskool. Rahakool

Seksuaaltervise kool

Beebikool

Moekool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE

MEHELT MEHELE

Toidukool

Väikelaste kool

Põhikool

Ametikool / Kutsekool

Gümnaasium

Ülikool / Kõrgkool

Liikluskool / Autokool

Elukool / Elukestev õpe



turvakood

lapsevanem-logo.gif

Natside võimuletulek

Lapsevanem.ee - Sisukestev õpe lapsevanemale :: Natside võimuletulek Matemaatika, füüsika, ajalugu, inimeseõpetus jne. Kõik selleks et abistada õppijat.Natside võimuletulek,Matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort

 Natside võimuletulek Saksamaal
 
1919. aastal asutas väikearvuline äärmuspoliitikute rühm Saksa Natsionaalsotsialistliku Töölispartei; 1921. aastal sai selle juhiks Adolf Hitler. Erakonna ideoloogia toetus vihkamisele, mida saksa rahvas tundis Versailles' rahulepingu vastu. Samas kaotas demokraatliku Saksamaa valitsus elanikkonna toetuse, kuna ei tulnud toime korra hoidmisega riigis. 1920. aastate alguses valitsesid Saksamaa linnade tänavatel kaos ja anarhia.

Majanduskriisi tagajärjel oli tööpuudus Saksamaal aastatel 1929 – 1932 kasvanud 3 miljonilt töötult 6 miljoni töötuni. Weimari mõõdukad parteid ei suutnud tekkinud olukorras lahendust leida ja kui üks valitsus teise järel sündmuste survel kokku varises, hakkasid parlamendivalimistel üha suuremat edu saavutama äärmusparteid.

1933. aastal saiSaksa Natsionaalsotsialistlik Töölispartei valimistel 17,3 miljonit häält ja võitis 230 saadikukohta, saades Riigipäeva suurimaks parteiks. 1933. aastal soovitas osa ministreidpresident Paul von Hindenburgil pakkuda kantsleri koht Hitlerile ja põhiseaduslikul teel tuli võimule Adolf Hitler. Valimiste päev kuulutati “Ärganud rahva päevaks”.

Siitpeale toimus Saksamaal üks tähelepanuväärsemaid majanduslikke, poliitilisi ja sõjalisi revolutsioone, mida üks mees on suutnud kunagi korda saata.Kolme aastaga saavutati majanduslik õitseng. Kaotades piirangud tööjõu vabale liikumisele erialade ja töökohtade vahel, vähenes töötute arv ühe aastaga üle kuue korra. Miljonid inimesed leidsid töö kiirteede [Autobahne] võrgu ehitamisel.

Kuid Saksamaa, kui demokraatlik riik kadus ajaloo näitelavalt. Algas taasrelvastumine. Kuid seda tegi Hitler mitte Versailles’ rahulepingu piiravaid punkte rünnates, vaid oodates, mil võitjariigid annavad selleks ettekäände. Ja kui 1935. aasta märtsis prantslased teatasid, et nad kahekordistavad oma kutsealuste teenistuse aega, väitis Hitler, et see on ohtlik Saksamaa julgeolekule ja ta võtab endale õiguse suurendada ka Saksamaa sõjaväge.

16. märtsil 1935 kuulutas Hitler välja Saksa Wechrmachti loomise, mis koosnes kolmest väeliigist - maaväest - Heer, lennuväest - Luftwaffe ja mereväest - Kriegsmarine. Järgnenud nelja aastaga kasvas saksa sõjaväe isikkooseis 12 korda, ulatudes 1939. aasta mais 1,4 miljoni meheni. Sama aasta augustis toimus Saksamaal salajane mobilisatsioon ja 1. septembril 1939 oli Wechrmachtis umbes 4,3 miljonit meest.

Siitpeale hakkas Saksamaa üha enam kaugenema tsiviliseeritud maailmast. Natsionaalsotsialism, olles sündinud vihkamisest, moondus ise vihkajaks. Alandamisest sündis iseenda ülistamine. Sellel pinnal oli vaja leida vaenlane, keda kõigi Saksamaa hädade ja alanduste eest karistada. Selleks kõlbasid juudid. Nende süüdistamiseks ja vihkamiseks olid olemas sajanditevanused traditsioonid, aga ka 1919. aasta jaanuaris korraldatud Saksamaa novembrirevolutsioon. Juutide omandis olnud rikkused, nende vaimuomadused ja uhkus olid need põhjused, mille abil polnud mahasurutud saksa rahva hulgas sugugi raske õhutada kadedust ja vihkamist nende vastu.

Peale Hitleri võimuletulekut leidsid natsid, et Saksamaal elanud juutide valduses on 7 miljardi väärtuses kinnis- ja vallasvara (tänases vääringus üle kümme korra rohkem). Kuidas seda neilt kätte saada? Esialgu riigistati kohtulikult karistatud juutide varandus, kuid neid ei olnud palju, sest tollane Saksamaa pidas end õigusriigiks ja iga süüdimõistetu juudi süü tuli tõestada.

Ootamatult said sakslased oma kätte tõhusa trumbi. Saksamaal elas palju, veel enne Hitleri võimuletulekut, Ida-Euroopast sinna immigreerunud juute. Nüüd hakati neid vägivaldselt välja saatma. 1938. aasta oktoobris viidi ligi kümme tuhat poola päritolu juuti piirile ja sunniti maalt lahkuma. Poolakad ei olnud nõus neid vastu võtma. Juudid interneeriti ja paigutati põgenike laagritesse, kus neid hoiti väga halbades tingimustes. Ühe poola juudi pere vanemad olid oma poja Herschel Grünbergi juba kaks aastat varem saatnud Pariisi onu juurde. Kuuldes oma rahvuskaaslaste kurvast saatusest otsustas 17aastaseks saanud nooruk juhtida sellele maailma üldsuse tähelepanu. Ta muretses revolvri, läks Pariisi Saksa saatkonda ja tulistas kaks korda talle vastu tulnud saatkonna teist sekretäri Ernst von Rothi, kes kahe päeva pärast suri saadud haavadesse. See oli 9. novembril 1938.

Saksamaal algas enneolematu juudivastane kampaania. Ajalehed avaldasid suurte tähtedega teateid juutide vandenõust. Nõuti kohest kättemaksu. Samal päeval algasid üle kogu riigi massilised pogrommid, mis kestsid öö läbi ja jätkusid 10. novembril. Meedias reklaamiti neid patriootlike üritustena, mis olevat puhkenud stiihiliselt Saksa riigi kaitsmise eesmärgil. Ametlikel andmeil tapeti selle öö jooksul 91 inimest, haavatute ja vigastatute arvu ei avaldatud. Põletati maha üle saja sünagoogi, paljaksriisutud juudi kaupluste, pankade, teenindus- ja bürooruumide koguarvuks nimetati 7500. Berliini tänavad kattusid klaasi- ja kristallikildudega. Siitpeale on 10. november 1938 läinud ajalukku Kristalliöö nime all.

Kuid sellega sündmused alles algasid. 12. novembril andis Saksa valitsus välja määruse "Über Wiederherstellung des Strassenbildes" - ("Tänavate korrastamisest"). Korratustes ei süüdistatud mitte rüüstajaid, kelle arv oli ligemale 30 000, vaid juute. Neid kohustati taastama tänavatel kord ja puhtus ning hüvitama hoonetele tekitatud kahjud. Lisaks sellele karistas Saksamaa valitsus kollektiivselt kogu saksa juudi kogukonda. Juudid pidid tasuma riigikassasse miljard marka! Seejärel algasid massilised arreteerimised. Kokku saadeti "töölaagritesse" 20 000 juuti, peamiselt jõukaid inimesi. Nende varad konfiskeeriti.

Kristalliöö oli oma ülesande täitnud... Saksa (ja Šveitsi) pankadesse hakkasid voolama kokkuröövitud varade realiseerimisest laekunud rahad. Kõik rahad pankadesse siiski ei jõudnud. Pärast sõda Gestaapo arhiividest leitud dokumentidest selgus, et 174 kristalliöö aktivisti oli antud kohtu alla. Mitte juutide tapmise eest, vaid sellepärast, et need "patrioodid" olid osa riisutud kullast ja väärisesemetest omastanud.

Peale natsionaalsotsialistide võimuletulekut Saksamaal võtsid viimased oma režiimi mittetoetajate ja juutide hävitamiseks eeskuju punaselt Venemaalt. Õppimas käidi N. Liidu näidiskoonduslaagrites, mille eeskujul loodi samasugused koonduslaagrid sildi all "Arbeit macht frei!" ka Saksamaal.

1938. aasta algas natsi Saksamaale soodsalt 13. märtsil annekteeriti Austria. Mitte ükski riik Euroopas ei protestinud. Wehrmachtist oli saanud hästi relvastatud ja väljaõpetatud armee ja Marssal Fochi poolt ennustatud kahekümneaastane vaherahu lõppes Teise maailmasõjaga.

Selle vallapäästmises on ainsana süüdistatud Hitlerit ja natsionaalsotsialismi. Kuid kas polnud saksa natsionaalsotsialism mitte niivõrd Esimese maailmasõja näol maailma tabanud õnnetuse põhjus, kuivõrd just Versailles’ rahulepingu tagajärg?

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 5. 09. 2005. 16:33