banner_ardu-grill.PNG

et et

Tartu Hoiu-laenuühistu finantskool. Rahakool

Seksuaaltervise kool

Beebikool

Moekool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE

MEHELT MEHELE

Toidukool

Väikelaste kool

Põhikool

Ametikool / Kutsekool

Gümnaasium

Ülikool / Kõrgkool

Liikluskool / Autokool

Elukool / Elukestev õpe



turvakood

lapsevanem-logo.gif

Soome lahe sulustrateegia

Lapsevanem.ee - Sisukestev õpe lapsevanemale :: Soome lahe sulustrateegia Matemaatika, füüsika, ajalugu, inimeseõpetus jne. Kõik selleks et abistada õppijat.Soome lahe sulustrateegia,Matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort

1933. a. novembris toimus Tallinnas Soome lahe sulustrateegiaga tegelevate eesti ja soome ohvitseride esimene staabiõppus. Staabiõppusel lähtuti sellest, et Soome lahe kitsus suletakse viiel erineval moel. Esimene ühine sulutsoon käsitles rannakaitsesuurtükiväe koostööd. Eesti-Soome suurtükipositsioon koosnes lahe kitsuse mõlemale kaldale paigutatud keskmise- ja suurekaliibriliste rannakaitsesuurtükkide risttulest, mida juhiti ühise tulejuhtimisevõrgustiku abil. Tulejuhtimise andmed anti vastaskalda suurtükkidele mööda Soome lahe põhjas olevat merekaablit. Samal ajal oli suurtükkide tuld võimalik juhtida ka raadio teel. Nii juhiti Aegna ja Naissaarelt Mäkiluoto suurtükkide tuld ja vastupidi.

Soome lahe rannakaitsesuurükid ja miiniväljad
 
Soome poolel olid rannakaitserelvadeks pommi- ja gaasikindlatesse soomustornidesse paigutatud ning elektriliselt juhitavad 12-tollised [305 mm] kaheraudsed suurtükid. Mäkiluotol ja Kuivasaaril oli kokku neli suurtükki. Mäkiluoto kindluse suurtükituli ulatus kuni Naissaare ja Aegnani. Kuivasaari kahurite tuli aga kuni Eesti rannikuvetes oleva Keri saareni. Lisaks neile paigutati kolmekümnendate aastate keskel Mäkiluotole veel kaks 8-tollist [203 mm] suurtükki, mille laskekaugus ballistilise [terava otsaga] mürsuga oli umbes 27 kilomeetrit, ulatudes Soome lahe keskkohani. Soome suurtükipositsioone tugevdati 1934.-1936. aastal Rönnskäri saarele paigutatud 6-tolliste [152 mm] suurtükkidega, mille ülesandeks oli lisaks sulu tugevdamisele kaitsta ka Mäkiluoto kindlust.
Helsingi lähedal olnud Katajaluoto, Rysäkäri ja Isosaari kindlustes oli kokku kaksteist 10-tollist [254 mm] rannakaitse suurtükki, mille tulesektor lõikus Aegna saarel olnud 305 mm suurtükkide tulega. Lisaks neile oli neist ida pool asunud Villingi kindluses veel neli samasugust suurtükki. Seega oli Soome lahelt Läänemerre pürgivaid laevu Helsingi lähistelt võimalik tulistada kokku kuueteistkümnest 10-tollisest suurtükist.
 
 
Aegna merekindluse patarei
 
Eesti poolel oli Aegna saarel asunud suurtü- kitornides kokku neli 12-tollist [305 mm] suurtükki, millede tuli ulatus Mäkiluoto saare lähistele. Lisaks neile olid Aegnal veel neli ja Naissaarel seitse 8-tollist [152 mm] suurtükki, millede laskekaugus oli 20 kilomeetrit, seega kuni Soome lahe keskele. Kolmekümnendate teisel poolel paigutati Naissaarest lõuna pool asunud Suurupi kindlusesse veel kolm 9,2-tollist [234 mm] suurtükki, millede laskekaugus ulatus kuni 24 kilomeetrini [vaata lisa nr. 5].
Seega keskendusid Soome ja Eesti rannakaitse kindlused sõja korral Soome lahe kitsusele, sulgedes mõlemal pool lahte asunud kindlustest suurtükitulega väljapääsu Läänemerele. Selleks oli neis kindlustes kokku kaheksa 305 mm, kuusteist 254 mm ja neli 234 mm suurtükki, millised võisid 5-6 minuti jooksul välja tulistada kuni 1000 mürsku.
printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 23. 09. 2005. 21:46