banner_ardu-grill.PNG

et et

Tartu Hoiu-laenuühistu finantskool. Rahakool

Seksuaaltervise kool

Beebikool

Moekool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE

MEHELT MEHELE

Toidukool

Väikelaste kool

Põhikool

Ametikool / Kutsekool

Gümnaasium

Ülikool / Kõrgkool

Liikluskool / Autokool

Elukool / Elukestev õpe



turvakood

lapsevanem-logo.gif

Venemaa "hingetõmbe aeg"

Lapsevanem.ee - Sisukestev õpe lapsevanemale :: Venemaa "hingetõmbe aeg" Matemaatika, füüsika, ajalugu, inimeseõpetus jne. Kõik selleks et abistada õppijat.Venemaa "hingetõmbe aeg",Matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort

Venemaa vajas "hingetõmbe aega"

Kuigi Tartu rahulepinguga oli Venemaa lubanud et ta "tunnustab ilmtingimata Eesti riigi rippumatust
ja iseseisvust. Loobub vabatahtlikult ja igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest, mis olid
Venemaal olnud maksvad Eesti rahva ja maa kohta nii riigiõiguslise korra, kui ka
rahvusvaheliste lepingute põhjal ja mis nüüd siin tähendatud mõttes edaspidisteks aegadeks
maksvuse kaotavad
", alustas Nõukogude Venemaa juba üsna varsti intensiivset ettevalmistust Eesti hõivamiseks.

Bolševike partei rajaja ja selle vaimse isa Lenini õpetuse järgi aga ei pidavat mitte kunagi tulema püsivat rahu enamlaste ja kodanluse vahel. Vene enamlaste eesmärkide kohta annab kõige paremini selgust Punaarmee rajaja Lev Trotski ütlus: ”Kui revolutsioon võidab, me tükeldame Venemaa ja tema hauarusudel kinnitame sionismi võimu ning saame selliseks jõuks, mille ees kogu maailm põlvitab.
Me näitame, mis on tõeline võim. Terrori, veresaunadega me idioodistame täielikult vene
intelligentsi, viime ta loomaseisundisse…
Sõlmides rahulepingud Eesti, Läti, Leedu, Poola, Rumeenia, Soome ja Türgiga, vabandas Lenin neid tehinguid oma partei ees sellega, et "Nõukogude Venemaa vajavat hingetõmbeaega". Kuid oli veel üks põhjus. Venemaa, mille bolševikud olid uputanud verre, raputas end järsku meeletus katses, et heita endalt kommunistlik diktatuur. Revolutsiooni "hällis" - Piiteris hakkasid streikima töölised, kes nõudsid vabadust ja leiba. Bolševikud surusid küll tööliste väljaastumised maha, kuid töölistele tuli appi Balti laevastiku eskaader. Kroonlinna madrused - needsamad, kes olid kinkinud võimu Leninile ja Trotskile, nõudsid nõukogude puhastamist kommunistidest. Kogu üle suure Venemaa veeres talurahva rahutuste laine. Tambovi metsades lõid talupojad hästi organiseeritud, kuid halvasti varustatud antikommunistliku armee.
Nõukogude vägesid juhtinud M. Tuhhatševski, kelle väed võitluses Poola vastu olid Varssavi all häbistavalt puruks löödud, asus nüüd oma strateegilist lüüasaamist oma rahva verega maha pesema. Tuhhatševski metsikused Kroonlinnas põhjustasid hiljem legende. Talupoegade koletust hävitamisest Tambovi kubermangus sai üks süngemaid lehekülgi inimkonna ajaloos.
Samal ajal püüdsid enamlaste esindajad oma naabrites levitada usku, et kodanlikud riigid võivad elada rahulikus vahekorras punase Venemaaga ja et Moskva, nagu teisedki 20. sajandi riigid, pidavat oma peaeesmärgiks rahulike vahenditega nõukogude rahva heaolu kindlustamist. Sellise propaganda tegelikuks eesmärgiks oli oma naabrite suigutamine petlikku rahuillusiooni.
Samuti ässitasid enamlased lihtsameelset vene rahvast üles, sisendades neisse usku, et kapitalistlikud riigid tahavad Venemaa ümber piirata ja seejärel hävitada, mistõttu vene rahvas pidavat jäägitult toetama Lenini parteid ja tooma üha suuremaid ohvreid Punaarmee võimsuse suurendamiseks. See oli sihilik vale, kuna aastatel 1920-1930 ei olnud läänemaailmas ühtegi sellist riiki ega jõudu, kes oleks tahtnud Venemaad vallutada.
Küll aga korraldas Moskva ise kallaletunge teiste riikide riigikorrale, tehes oma diplomaatiliste esinduste kaudu kihutustööd ja ässitades üles nende riikide poliitiliselt väheteadlikke töölisi ja elanikkonda ning organiseerides löögiüksusi nende riikide valitsuste kukutamiseks.
Seadnud Eestiga sisse diplomaatilised ja kaubanduslikud suhted, kasutas Moskva seda otsekohe ära külma sõja alustamiseks Eesti vastu. Nõukogude esinduste eestvedamisel organiseeriti siin Eesti kompartei ja selle abiga põrandaalused löögirühmad. Diplomaatilist posti ja diplomaatide puutumatust ära kasutades toodi Eestisse hulgaliselt kihutuskirjandust, relvi, ülestõusu juhtnööre ja isegi löögiüksuste juhte ning terveid löögiüksusi. Eestisse loodud nõukogude Vene kaubandusesindused kujunesid tegelikult sinna koondunud agitaatorite ja riigikukutajate pesadeks. Meie idapiir oli sel ajal veel üsna "hõre", ja sealt imbus Eestisse hulgaliselt nõukogude agente ning toodi propagandakirjandust ja relvi.
 
Viktor Kingissepp
 
Idapiiri tagant kostis Eesti riigi aadressil nüüd sageli mahlakat vene sõimu. Eesti-vastase vaenu õhutamiseks kõlbas igasugune põhjus. Üheks selliseks sai kommunistlike organisatsioonide keelustamine 1922. aastal. Rõvedat vene sõimu põhjustas ka eesti tippkommunisti Viktor Kingissepa vangistamine ning mahalaskmine. 1923. aastal, seoses J. Kreuksi hukkumisega tulevahetusel Eesti kaitsepolitseiga, kulmineerus massipsühhoos Peterburis, Eesti konsulaadi ees lausa märatsemiseks. Kõige raevukamaiks osutusid seal aga eesti, läti ja soome kommunistid.
printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 23. 09. 2005. 21:56