banner_ardu-grill.PNG

et et

Tartu Hoiu-laenuühistu finantskool. Rahakool

Seksuaaltervise kool

Beebikool

Moekool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE

MEHELT MEHELE

Toidukool

Väikelaste kool

Põhikool

Ametikool / Kutsekool

Gümnaasium

Ülikool / Kõrgkool

Liikluskool / Autokool

Elukool / Elukestev õpe



turvakood

lapsevanem-logo.gif

Gröönimaa liustik «kihutab» ookeani poole

Lapsevanem.ee - Sisukestev õpe lapsevanemale :: Gröönimaa liustik «kihutab» ookeani poole Matemaatika, füüsika, ajalugu, inimeseõpetus jne. Kõik selleks et abistada õppijat.Gröönimaa liustik «kihutab» ookeani poole,Matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort

Gröönimaa liustik «kihutab» ookeani poole

Teadlased jälgivad Gröönimaa idaranniku Kangerdlugssuaqi liustikku, mis võib olla kõige kiiremini liikuv liustik maailmas, vahendab BBC.

GPS-seadmete ja satelliitide abil jälgitav liustik tungib edasi kuni 14 kilomeetrit aastas. Ühtlasi kaotab liustik tohutu kiirusega oma kogukust ning osa liustikust on tänavu oma tekkealast taandunud viie kilomeetri võrra.

Seitsme kilomeetri laiune, 30 kilomeetri pikkune ja kilomeetrisügavune liustik kaotab oma jäämassist umbes neli protsenti ning Põhja-Atlandisse voolab seega kümneid kuupkilomeetreid värsket vett.

See omakorda tõstab oluliselt maailmamere veetaset ning mõjutab ookeani ringlussüsteemi.

«Me oleme näinud viiekilomeetrilist taandumist lõpp-punktist, me oleme näinud ligi 300-protsendilist liikumiskiiruse suurenemist ja me oleme näinud liustiku umbes sajameetrist õhenemist ning kõik see on juhtunud viimase aasta või paari jooksul,» ütles dr Gordon Hamilton Maine’i ülikooli kliimamuutuste instituudist.

Hamiltoni sõnul on muutused väga dramaatilised ning need ei piirdu ainult Kangerdlugssuaqiga.

Lõunapool asuv Helheimi liustik ilmutab sarnaseid märke ning voolab edasi 12 kilomeetrit aastas ehk umbes poole jalgpalliväljaku jagu päevas.

Hamiltoni hinnangul võib kiiret sulamist põhjustada mitu tegurit. Gröönimaa jääkatte intensiivsem sulamine suviti tekitab suurel hulgal vedelat vett, mis nõrgub liustiku alla ning soodustab selle voolamist üle kaljude ookeani suunas.

Liustiku taandumist võib kiirendada ka see, kui soojenemise tagajärjel satuvad kontakti kõrgema temperatuuriga ookeanivesi ja liustikud Kangerdlugssuaq ja Helheim.

Kui teiste suuremate liustikega saarel hakkab sama juhtuma, võib see Hamiltoni väitel tähendada Gröönimaale «korgi äratõmbamise» efekti.

«Mereveetaseme tõusu ennustavad mudelid ei arvesta mõjusid, mis tulenevad järskudest muutustest jäädünaamikas,» ütles Hamilton, kelle sõnul on nüüd ilmnenud, et see tegur on siiski väga oluline.

«Ja see vihjab sellele, et järgmiste kümnendite jooksul on nii merevee taseme tõus kui ka aeg suures osas ennustamatu.»

Artikkel keskkonnast www.postimees.ee

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 14. 12. 2005. 08:15