banner_ardu-grill.PNG

et et

Tartu Hoiu-laenuühistu finantskool. Rahakool

Seksuaaltervise kool

Beebikool

Moekool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE

MEHELT MEHELE

Toidukool

Väikelaste kool

Põhikool

Ametikool / Kutsekool

Gümnaasium

Ülikool / Kõrgkool

Liikluskool / Autokool

Elukool / Elukestev õpe



turvakood

lapsevanem-logo.gif

2005. aasta oli põhjapoolkeral üks aegade soojemaid

Lapsevanem.ee - Sisukestev õpe lapsevanemale :: 2005. aasta oli põhjapoolkeral üks aegade soojemaid Matemaatika, füüsika, ajalugu, inimeseõpetus jne. Kõik selleks et abistada õppijat.2005. aasta oli põhjapoolkeral üks aegade soojemaid,Matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort

2005. aasta oli põhjapoolkeral üks aegade soojemaid

Briti teadlaste andmetel oli tänavune aasta põhjapoolkeral üks kõigi aegade soojemaid, vahendab BBC.

Keskmisi temperatuure hakati regulaarselt jälgima 1860. aastal ning pärast 1998. aastat on tänavune aasta kogu Maal seni teadaolevatest kõrge temperatuuri poolest teine.

Samuti lõid sel aastal rekordeid Atlandi ookeani põhjapoolkera osas mõõdetud ookeanitemperatuurid.

East Anglia ülikooli ja Briti ilmateenistuse sõnul on see järjekordne tõestus inimtegevusest põhjustatud kliimasoojenemisest.

Uurijate andmeil oli tänavu põhjapoolkera keskmine temperatuur 0,65 kraadi Celsiuse järgi kõrgem võrreldes ajavahemikus 1961-1990 mõõdetud keskmiste temperatuuridega.

Globaalne temperatuuri tõus võrreldes sama ajavahemikuga oli tänavu 0,48 kraadi.

Tänavune aasta on kõige soojem pärast 1998. aastat, kuid toona mõjutas maailma ilmastikku El Nino.

Teadlased usuvad, et põhjapoolkera soojeneb kiiremini kui lõuna, kuna siin on rohkem maismaad, mis reageerib atmosfääritingimuste muutusele kiiremini kui ookean.

Võrreldes kümne aasta taguse ajaga on põhjapoolkera temperatuur 0,4 kraadi kõrgem.

«Ühtlasi näitavad andmed, et ookeanipinna temperatuur Atlandi põhjaosas on kõrgeim alates 1880. aastast,» ütles East Anglia kliimauuringute üksuse esindaja doktor David Viner.

Viner lisas, et nende metoodika puhul on eksimisvõimalus pluss-miinus 0,1 kraadi.

Ta lisas, et pikemas perspektiivis näitavad temperatuurid tõusutrendi, mis viitab kliimasoojenemise reaalsusele.

«Meil on õigus, skeptikud eksivad,» rõhtas ta.

Washingtoni teadus- ja keskkonnapoliitika projekti esindaja Fred Singer avaldas aga Vineri tõlgenduse suhtes kahtlust.

Singeri arvates ei saa asjaolu, et tänavu oli üks soojemaid aastaid, seostada automaatselt kliimasoojenemisega.

Artikkel keskkonnast www.postimees.ee

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 16. 12. 2005. 06:58