banner_ardu-grill.PNG

et et

Tartu Hoiu-laenuühistu finantskool. Rahakool

Seksuaaltervise kool

Beebikool

Moekool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE

MEHELT MEHELE

Toidukool

Väikelaste kool

Põhikool

Ametikool / Kutsekool

Gümnaasium

Ülikool / Kõrgkool

Liikluskool / Autokool

Elukool / Elukestev õpe



turvakood

lapsevanem-logo.gif

Pravda süüdistab

Lapsevanem.ee - Sisukestev õpe lapsevanemale :: Pravda süüdistab Matemaatika, füüsika, ajalugu, inimeseõpetus jne. Kõik selleks et abistada õppijat.Pravda süüdistab,Matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort

Eesti Vabadussõjale järgnenud aastatel oli Nõukogude Liidu poolt Eestit ähvardav oht kord rohkem kord vähem tajutav. On päris kindel, et Tartu rahulepingu allakirjutamine oli Moskva valitsusele paratamatus. Vaatamata oma rahuarmastuse demonstreerimisele kogu maailmale, ei loobunud Nõukogude Liit Eesti ja teiste Balti riikide Venemaaga liitmise kavatsustest.

Õige aja selleks arvas Stalin olevat saabunud 1940. aasta esimesel poolel, kui Hitler, sõdides Läänes, saavutas seal peadpööritavat edu. Aprillist juunini langesid üksteise järel fašistliku Saksamaa kanna alla Taani, Belgia, Holland, Norra ja Luksemburg.

28. mail 1940 ilmus Nõukogude ajalehes Pravda, ajalehe väitel Tallinna korrespondendilt saadud, üsnagi imeliku sisuga kirjutis. Imelik seepärast, et Nõukogude ajalehtedel polnud Tallinnas ühtegi, ei alalist ega ajutist esindajat. Pravda anonüümne korrespondent süüdistas eestlasi, eeskätt aga eesti inteligentsi ja kultuuritegelasi ei milleski muus kui... liigses saksavaenulikkuses. See saksavaenulik hoiak olevat koguni demonstratiivne, kus põlastatavat kõike, mis tuleb Berliinist. Eestlased suhtuvat natsionaalsotsialistlikku ideoloogiasse trotsivalt. Eesti ajakirjanduse informatsioon sõjasündmustest olevat saksavaenulik. Kõige sellega kahjustavat eestlased N.Liidu ja Saksamaa suhteid. Sellist eestlaste tegevust ei saavat hinnata teisiti kui katset taguda kiilu Nõukogude - Saksamaa suhetesse.

Üldjoontes iseloomustas Pravda artikkel Eestis valitsevaid meeleolusid päris õigesti. Natsionaalsotsialistlik ideoloogia ja Saksamaa ohjeldamatu sõjapoliitika olid eestlaste silmis tõepoolest taunitavad.

Eesti Välisministeeriumi järelpärimistele N. Liidu väliskomis- sariaadist seletati aga, et puuduvat põhjus Pravda artiklile erilist tähelepanu osutada ja see artikkel olevat "kogemata" lehte sattunud. Kuid rahustavale seletusele lisati hoiatavalt, et eestlased peaksid oma saksavaenulike artiklite avaldamisega tagasihoidlikumad olema... Kuna ajalehte Pravda ei saanud mitte ükski Nõukogude välispoliitikat puudutav artikkel sattuda "kogemata", siis oli sellise artikli avaldamise eesmärgiks soov Berliinile ees epateerida ja kinnitada oma lojaalsust Ribbentropi-Molotovi paktile. Eestlaste süüdistamisega näidati, et Kremli võimumehed Saksamaa poliitilisel joonel püsivad, seda toetavad ja oma väikestelt naabritelt - Balti riikidelt sedasama nõuavad.

5. juunil alustas Hitler pealetungi teist etappi Prantsusmaa vastu. Järgnenud nädala jooksul said prantslased rängalt lüüa ja 14. juunil sisenesid Wehrmachti üksused Pariisi. Samal päeval esitas V. Molotov ultimaatumi Leedu välisministrile, nõudes Punaarmee sisselaskmist Leedu territooriumile ja nõukogudesõbraliku valitsuse moodustamist. Selleks ajaks oli Eesti nii maalt, merelt kui ka õhust Punaarmee poolt täielikult ümber piiratud ja blokeeritud.

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 3. 01. 2006. 02:25