banner_ardu-grill.PNG

et et

Tartu Hoiu-laenuühistu finantskool. Rahakool

Seksuaaltervise kool

Beebikool

Moekool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE

MEHELT MEHELE

Toidukool

Väikelaste kool

Põhikool

Ametikool / Kutsekool

Gümnaasium

Ülikool / Kõrgkool

Liikluskool / Autokool

Elukool / Elukestev õpe



turvakood

lapsevanem-logo.gif

Moskva ultimaatum

Lapsevanem.ee - Sisukestev õpe lapsevanemale :: Moskva ultimaatum Matemaatika, füüsika, ajalugu, inimeseõpetus jne. Kõik selleks et abistada õppijat.Moskva ultimaatum,Matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort

16. juunil 1940 teatas Nõukogude telegraafiagentuur TASS, et Eesti ja Läti olevat sõlminud N. Liidu vastu sõjalise liidu. Selle valeteate lükkas Eesti valitsus otsekohe ümber. Samal päeval kell 14.30 anti Eesti saadik A. Reile Moskvas üle ultimaatum, milles esitati rida alusetuid süüdistusi Eesti valitsusele ja nõuti "N. Liidule ebasõbraliku" valitsuse tagasiastumist ning Punaarmee lubamist takistamatult Eestisse. See kõik pidi kindlustama vastastikuse abistamise pakti täitmise. Ultimaatumi üleandmisel teatas V. Molotov, et kui Eesti sama päeva kella 24-ks nõustuvalt ei vasta, antakse Eesti idapiirile koondatud vägedele käsk Eestisse tungida, murdes relvadega igasuguse vastupanu.

Kohe pärast saadik Reilt Moskvast saadud informatsiooni ultimaatumi kohta kutsus Vabariigi President kell 15 kokku Vabariigi valitsuse. Toimunud lühikesel nõupidamisel võeti vastu otsus Eesti alistumisest ultimaatumile.

Ultimaatumi esitamisele oli eelnenud hulk ähvardavaid sündmusi. 5. juunil käis Eestis ja Lätis paiknenud Nõukogude baasides N. Liidu sõjakomissari abi Loktinov, kes kontrollis Punaarmee valmisolekut kolme Balti riigi okupeerimiseks. 9. juunil andis NSV Liidu kaitsekomissar välja direktiivi nr. 02622 , mis kohustas Punalipulist Balti Laevastikku olema valmis sissetungiks Eestisse Merel hakkasid nõukogude sõjalaevad kinni pidama Eesti kaubalaevu, mis pukseeriti Paldiski sadamasse. Üks kaubalaev lasti põhja. 14. juunil tulistasid Nõukogude lennukid Keri tuletorni juures alla Eestist Soome lennanud AERO reisilennuki KALEVA, mille pardal oli Eesti kuller diplomaatilise postiga. Samal päeval tõmbusid Tallinna reidil olnud Punalaevastiku laevad Eesti rannakaitse patareide laskeulatusest välja. Päev hiljem võtsid vene sõjalaevad kinni Eesti Vabariigi presidendile kuulunud mootorpaadi ja viisid selle koos meeskonnaga Kroonlinna.

Eesti Sõjavägede staapi hakkas saabuma teateid suurearvuliste Punaarmee üksuste koondamisest Eesti idapiirile ning Eesti täielikust ümberpiiramisest.

Nõukogude allvee- ja sõjalaevad olid sulgenud Riia lahe ja blokeerinud kõik Soome lahel ja Läänemerel olevad laevateed. Suurküla lahes Suursaarel oli valmis laskurpataljon, mis pidi tegema dessandi Kunda lahte. Paldiskis oli mitu laskurroodu, motoriseeritud laskurpataljoni ja üks koondpataljon paigutatud laevadele ja valmis dessandiks Tallinna, kus nad pidid vallutama sadama ning hõivama kõik kauba- ja sõjalaevad. Selleks toodi Koivistost laevadega Paldiskisse veel üks merejalaväebrigaad. Üldse oli Balti riikide hõivamise operatsiooniks Läänemerel ja Soome lahes valmis 120 laeva, nende hulgas üks liinilaev, üks ristleja, 2 liidrit, 7 hävitajat, 5 vahilaeva, 18 rasketraalerit, 17 allveelaeva, 10 torpeedokaatrit ja veel suurel hulgal väiksemaid laevu.

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 3. 01. 2006. 02:27