banner_ardu-grill.PNG

et et

Tartu Hoiu-laenuühistu finantskool. Rahakool

Seksuaaltervise kool

Beebikool

Moekool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE

MEHELT MEHELE

Toidukool

Väikelaste kool

Põhikool

Ametikool / Kutsekool

Gümnaasium

Ülikool / Kõrgkool

Liikluskool / Autokool

Elukool / Elukestev õpe



turvakood

lapsevanem-logo.gif

Tartumaal

Lapsevanem.ee - Sisukestev õpe lapsevanemale :: Tartumaal Matemaatika, füüsika, ajalugu, inimeseõpetus jne. Kõik selleks et abistada õppijat.Tartumaal,Matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort

Tartumaal tekkisid esimesed metsavendade grupid pärast 14. juuni küüditamist. Neile hakkas lisajõudu saabuma pärast sõja puhkemist. Esimene lahing toimus 1. juulil 1941, kui umbes 200 punaväelasest ja hävituspataljonlasest koosnev hästirelvastatud üksus ründas Võrtsjärve ja Valguta küla vahel metsas 8 mehest koosnevat metsavendade gruppi. Taganemisvõimaluse väljaselgitamiseks saadeti kaks meest luurele. Enne nende naasmist, piirasid ründajad metsavennad, kes võitlesid viimase padrunini, ümber.

2. juulil võtsid metsavennad üle Ahja vallamaja ja postkontori hooned ning heiskasid neile Eesti lipu. 3.juulil vallutasid metsavennad Jõgeva ja Kallaste linna ning Laeva, Ahja, Vaimastvere, Laiuse, Kuremaa, Pala ja Sadala vallamaja. 4. juulil võeti võim üle Meeksi ja Võnnu vallamajas ning vallutati mitu punavägede õhuvaatlusposti. Kuid siis saabus Võndu üks Punaarmee regulaarväeosa, ning 5. juulil veel 100-meheline hävituspataljoni üksus. Toimunud haarangul metsavendi mitte leides, lahkusid need Võnnust. 7. juulil saabus sinna umbes 30-meheline hävituspataljoni salk, keda ründasid metsavennad. Neile tuli appi 6 meest Ibastest, kes tõid kaasa laskemoona. Ühisel jõul löödi hävituspataljonlased põgenema. Saagiks saadi veoauto, autobuss, kaks kuulipildujat ja muid relvi. Vastane jättis maha 9 langenut, kelle hulgas oli ka üks lätlasest Riia prokurör.

Meeksi vallamaja vallutanud metsavennad pidasid lahingu Mehikoorma lähistel maale tulnud venelaste dessandiga. 9. juulil Tartu poolt tulnud 9-mehelise punaväelaste grupiga peetud lahingus said kaks venelast surma, ülejäänud 7 soldatit andsid end vangi. 12. juulil tegid venelased veel kord katset üle järve tulla, kuid löödi Meeksi metsavendade poolt tagasi.

Elva ja Otepää ümbruses toimus metsavendade koondumine juba juuli esimestel päevadel. 3. juulil võtsid kohalikud metsavennad võimu üle Rannu ja Puhja vallamajas ning asusid seal korraldama kohalikku võimu.

Palupera jaama oli 5. juuli hommikuks kokku käsutatud palju ümbruskonna hobu- ja mootorveokeid. Tartust saabus sinna umbes 50 ratsamiilitsat. Oodati Valga poolt tulevat hävituspataljoni rongi, mille saabudes pidi algama ümbruskonna külade röövimine ja põletamine. Teel Paluperra oli hävituspataljon juba põlema pannud Sangaste ja Puka jaamahooned.

Kohalikud metsavennad otsustasid selle rongi koos hävituspataljoni meestega enne Paluperra jõudmist kraavi lasta. Selleks kasutati sakslaste lennukipommi, mis kivilõhkamise lõhkeaine abil nüüd raudteetammil lõhkema pandi. Tulemuseks oli ligi 5 meetri sügavune ja 7-meetrise läbimõõduga kraater, kuhu Valga poolt tulev rong suure kiirusega sisse tormas. Katastroofis sai surma umbes sada hävituspataljoni meest. Kavandatud külade põletamine jäi ära ja ratsamiilitsad läksid Tartu tagasi. Hiljem metsavendade tabamiseks korraldatud haarangud ei andnud aga tulemusi.

8. juulil toimus lahing Ulila ümbruse metsavendade ja Ulila elektrijaama õhku laskma tulnud hävituspataljoniga. Appi tulid Puhja, Rannu ja Elva metsavennad. Elektrijaama ümber korraldati kaitse ja otsiti läbi hooned, kuhu osa vabriku õhkulaskjaid oli end peitnud. Tulevahetuses said surma kaks juudi rahvusest hävituspataljonlast, kuna ülejäänud sulgesid end hoone keldrisse, kust nad veega välja aeti. Vabriku masinaruumist leiti ligi 1000 kg sinna paigutatud lõhkeainet.

Järgmisel hommikul saabus Tartust kolmel veoautol Ulilasse punaväelastest, hävituspataljonlastest ja läti miilitsatest koosnev üksus, kes pidi elektrivabriku tagasi vallutama. Ründajaid tabas enne Ulilat metsavendade kogupauk. Jättes maha 6 surnut ja ühe veoauto, tõmbusid ründajad tagasi, kuid kordasid paar tundi hiljem uuesti rünnakut. Ägedas tulevahetuses kaotasid ründajad veel 18 meest ja põgenesid lõpuks Tartu suunas. Neil vastas olnud Puhja, Elva, Rannu, Rõngu ja Tähtvere meeste hulgas kaotusi ei olnud.

9. juulil võtsid kohapealse võimu üle Nõo metsavennad, sundides neid takistama saadetud punaarmeelased lahinguga põgenema. Järgmisel hommikul saabus Tartust 50 hävituspataljonlast, kes tahtsid Tähtvere maanteesilda õhku lasta. Neile asusid vastu Nõo metsavennad. Pärast kaks tundi kestnud lahingut vastane põgenes. Veidi hiljem ründas hävituspataljon uuesti, kuid oli ka sel korral sunnitud taanduma.


Tartumaa metsavennad

Tartu linna põrandaalustel gruppidel oli sõja puhkemise järel loodud side Rõngu, Elva, Kambja, Rannu, Puurmanni, Haaslava, Vara ja teiste valdade metsavendadega. 9. juulil lasksid punased õhku Tartu kivisilla, mis oli metsavendadele väljaastumise signaaliks. Tartu hakkas kihama ja paljudele majadele lõuna pool Emajõge heisati sini-must-valged lipud. Valdadest hakkas linna saabuma metsavendade gruppe. 12 juulil, kui Tartusse jõudsid Saksa relvajõudude esimesed üksused, oli Emajõe lõunakalda linnaosa eestlaste oma jõududega punavõimust vabastatud. Tartusse oli koondunud 600-meheline 4 kompaniist koosnev metsavendade pataljon, kes koos sakslastega jätkas võitlust maa vabastamiseks punavõimust.

Teine koht, kuhu Lõuna-Eesti metsavendi rohkem koondus, oli Võrtsjärve Jõesuu ümbrus. Suuremad lahingud peeti seal üle Emajõe tagasi valgunud punaväelastega 13.-22. juulini. Jõesuu silla juures oli üle Emajõe tulnud umbes 600-meheline Punaarmeeüksus, kellele astus vastu umbes 60 metsavenda, kes lõid vaenlase üle jõe tagasi. Vastane kaotas lahingus 25 meest langenute ja uppunutena. Kaitsjatest langes kaks ja sai haavata üks mees. Saagiks saadi rohkesti relvi ja laskemoona.

Selle lahingu järel loodi Emajõe Rannu-poolsele kaldale kaitsejoon ja võeti valve alla Jõesuu sild. 15. juulil ründas metsavendi umbes 600 punaväelast. Kaitsjaid oli nüüd juba umbes 250-300 meest ja viis tundi kestnud lahingu järel löödi vaenlane suurte kaotustega tagasi. Järgnesid veel mitu rünnakut, kus vaenlane püüdis ligi 1200-mehelise üksusega metsavendade rindest läbi murda, kuid löödi iga kord tagasi.

Põhja-Tartumaal, kus punarežiim kauem kestis, kandis metsavendade tegevus rohkem varjamise iseloomi. Sõja puhkemise järel olid küüditamise ja arreteerimiste kartuses metsa põgenenud meestest tekkinud metsavendade grupid Siimustes, Vaimastveres, Laiusel, Saare vallas ja mujal. Metsavennad pidasid mitmeid lahinguid Punaarmee ja hävituspataljoni üksustega, hoides ära elanike vara rekvireerimise ja hävitamise. Tugevad metsavendade üksused tekkisid Jõgeva ümbruses. Peipsi-äärsetes valdades tegutses aktiivselt Alatskivi metsavendade salk.

Teisteski Tartumaa valdades toimus neil päevil sündmusi, mis moodustasid metsavendade tegevuse ühtse ahela ja kinnitasid veenvalt eestlaste vabadusiha ning armastust oma kodumaa vastu.

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 3. 01. 2006. 07:17