banner_ardu-grill.PNG

et et

Tartu Hoiu-laenuühistu finantskool. Rahakool

Seksuaaltervise kool

Beebikool

Moekool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE

MEHELT MEHELE

Toidukool

Väikelaste kool

Põhikool

Ametikool / Kutsekool

Gümnaasium

Ülikool / Kõrgkool

Liikluskool / Autokool

Elukool / Elukestev õpe



turvakood

lapsevanem-logo.gif

Võrumaal

Lapsevanem.ee - Sisukestev õpe lapsevanemale :: Võrumaal Matemaatika, füüsika, ajalugu, inimeseõpetus jne. Kõik selleks et abistada õppijat.Võrumaal,Matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort

Võrumaal tekkisid esimesed metsavendade salgad veel enne 14. juuni küüditamist. Lepistu vallas oli üks väiksem metsavendade grupp juba 1940. aasta lõpust ja kasvas üha. Pärast sõja puhkemist asus grupp aktiivselt tegutsema. Grupi juht käis Lätis, kus ta sealtselt omakaitselt relvi sai.

12. juunil põgenes Antslast metsa salk mehi, keda selleks päevaks oli kutsutud Tartu GPU-sse. 26. juunil põgenes Võru Taara kasarmuist metsa 12-meheline ajateenijate grupp. Olles relvastatud vintpüsside ja ühe kergekuulipildujaga, liikus see grupp Võrust Antsla suunas, luues kontakte teiste metsavendadega. Antslast liikus grupp edasi Valgamaale.

5. juulil võttis paar relvastatud metsavenda võimu üle Antsla vallas. Sundides täitevkomitee tegelasi vallamajast lahkuma, võtsid metsavennad neilt kirjalikud lubadused, et nad loobuvad eesti rahvale kahjulikust tegevusest ja kohustuvad jääma oma kodudesse. Vallamajale heisati Eesti lipp. Kuid julgestatuna hiljem sinna tulnud miilitsatest, ei pidanud punafunktsionäärid oma lubadust ja asusid taas võimutsema.

Esimene kokkupõrge Võrumaa metsavendade ja hävituspataljoni vahel toimus 7. juulil Lahedal, kuhu oli saabunud Võrust umbes 40 hävituspataljonlast. Neile astus vastu 12 mehest koosnev metsavendade grupp. Toimunud lahingus said kaks meest haavata. Üks haavatutest langes hävituspataljoni kätte ja tema laip leiti hiljem Võru vangla kuuri põranda alt. Hävituspataljon kaotas neli meest surnutena ja üks sai haavata.

Rõuges ründas 14 metsavenda taanduvat punaväejagu, et relvi saada. Jaoülem surmati ja 10 soldatit andsid end vangi. Saagiks saadi 11 vintpüssi, nende hulgas kaks poolautomaati.

8. juulil ründas 14-meheline Vastseliina metsavendade grupp, mis oli loodud kohaliku, eestimeelse valla täitevkomitee esimehe teadmisel, sealset vallamaja, kus asus 6 hävituspataljonlast, kellel peale vintpüsside olid veel automaadid ja granaadid. Metsavendadel oli 11 püssi, mis kohalik täitevkomitee sekretär neile vallamajast oli muretsenud. Vallamaja vallutati 4-tunnise lahinguga.

Samal päeval võeti vallamajad üle veel Missos ja Ruusamäel. Misso vallamaja kaitses Punaarmee valveüksus. Neid ründas ühe veltveebli juhtimisel endistest Misso kordoni piirivalvuritest koosnev rünnakrühm. Ka Ruusamäel vallamajas võtsid võimu üle Eesti lõunapiiril tegutsenud piirivalvurid. Vallamaja vallutati ja sellele heisati Eesti lipp.

8. juulil toimus metsavendade ja hävituspataljoni vahel lahing Mõnistes. Siinsed valla täitevkomitee tegelased olid sõitnud Mõnistest Varstu hävituspataljoniga nõu pidama. Sel ajal võttis 32 mehest koosnev metsavendade grupp ühe vanemseersandi juhtimisel üle täitevkomitee, raudteejaama ja raudteesilla. Et takistada täitevkomitee tegelaste tagasitulekut ja kaitsta end kallaletungide eest, tehti kasutuskõlbmatuiks kõik ümberkaudsed sillad. Rahvale jagati vallamajast tagasi sinna toodud raadioaparaadid.

Nüüd kutsusid Varstu täitevkomiteelased Võrust abi ja ööl vastu 8. juulit jõudis Mõnistesse üks 60-meheline hävituspataljoni üksus, mis oli relvastatud raske- ja kergekuulipildujate, automaatide ning vintpüssidega. Kaks tundi kestnud lahingu järel põgenes vastane Võrru tagasi. Lätti jõudnud Saksa relvajõudude Hoppa asula komandant, saanud teada Mõnistes toimunud lahingust, saatis metsavendadele 28 vintpüssi.

Samal päeval ründasid Räpina valla metsavennad Rahumäe lähedal 10-mehelist Punaarmee gruppi. Kolm punaarmeelast sai surma ja seitse võeti vangi. Saagiks saadi väga vajalikke relvi.

Kuigi Võrumaa metsavendade tegevus polnud nii laiaulatuslik, kui mõnes teises maakonnas, põhjustas nende tegevus Võru hävituspataljoni kiire ja paanilise põgenemise, mistõttu jäid ära suuremad hävitustööd Võru linnas ja maakonnas.

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 3. 01. 2006. 07:22