banner_ardu-grill.PNG

et et

Tartu Hoiu-laenuühistu finantskool. Rahakool

Seksuaaltervise kool

Beebikool

Moekool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE

MEHELT MEHELE

Toidukool

Väikelaste kool

Põhikool

Ametikool / Kutsekool

Gümnaasium

Ülikool / Kõrgkool

Liikluskool / Autokool

Elukool / Elukestev õpe



turvakood

lapsevanem-logo.gif

Saare- ja Hiiumaal

Lapsevanem.ee - Sisukestev õpe lapsevanemale :: Saare- ja Hiiumaal Matemaatika, füüsika, ajalugu, inimeseõpetus jne. Kõik selleks et abistada õppijat.Saare- ja Hiiumaal,Matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort

Saare- ja Hiiumaa olukord erines suuresti mandri-Eestis toimunust. Saartel asunud Nõukogude baaside tõttu kubisesid need vene soldatitest. Kuna tšekistid nägid saareelanikes kõikjal spioone ja salakuulajaid, küüditati ja arreteeriti seal suhteliselt rohkem elanikke kui kusagil mujal. Samal ajal ei olnud metsavaestel saartel võimalik selline metsavendade koondumine nagu mandril. Saartel oli palju aktiivseid eestimeelseid mehi, kes võinuks asuda vastupanu organiseerima, arreteeritud või küüditatud. Pärast Saaremaa vabastamist oli sealsest 120 reservohvitserist järel vaid neli

Sellest hoolimata tekkis Kuressaares sõja puhkemise järel võitlejate grupp, mis oli valmis otsustaval hetkel linna tähtsamad asutused üle võtma. Grupi juht oli sidemeis kohalike miilitsaasutustega, kust hangiti seal töötanud eestimeelsete meeste kaudu relvi ja laskemoona ning saadi informatsiooni maakonda saadetud korraldustest. Kohalikus telefonivõrgus oli selleks sisse seatud alaline valve. Postkontori hoone keldris olnud raadio kaudu hangiti informatsiooni välissündmustest ja sõjategevuse käigust. Kõikides linna ettevõtetes ja asutustes oli inimesi, kes nõustusid vajalikul hetkel grupiga ühinema ja kaitsma inimesi ning nende kodusid punaste hävitustegevuse eest.

Juuli algul sai reetmise tõttu osa grupi tegevusplaanidest punavõimudele teatavaks ja miilitsas töötanud kaasosalisi päästis arreteerimisest vaid linnas alanud õhuhäire, mis võimaldas meestel põgeneda Kärla ja Lümanda metsadesse. Miilitsamajast võeti kaasa kaks püstolkuulipildujat, vintpüsse, püstoleid ja laskemoona. Järgmisel ööl liitus nendega veel kaks postkontori välivalves olnud miilitsat.

Peatselt saadeti hävituspataljoni meestest ja miilitsaist koosnev üksus põgenikke püüdma. Tekkinud tulevahetuses said kaks metsavenda surma. Kaks miilitsat arreteeriti ja mõisteti surma.

Hiiumaal ei olnud saare väikese pindala ja Punaarmee baaside tõttu metsavendluse tekkimine võimalik. Pärast Saaremaa vabastamist jäi Hiiumaa veel ligi kuuks punavõimude valdusse ja seal kuulutati välja isegi "nõukogude sotsialistlik vabariik". Kohalikele elanikele räägiti Hiiumaast kui "vallutamatust kindlusest".

Leppimatus bolševistliku režiimiga tekitas siingi väikesi vastupanugruppe. Tuntumad metsavendade peidupaigad olid Emmastes Õngu metsas ja Käinas Kaigu küla heinamaal ning ühel pisikesel saarel Hiiumaa serval. Toimusid ka mõned kokkupõrked Punaarmee üksustega, kuid nende tohutu ülekaalu tõttu tuli metsavendadel taanduda.

Metsavendade väljaastumisi esines isegi sellistel pisikestel saartel nagu Kihnu, Ruhnu ja Vilsandi, kusjuures iseloomulikumad sündmused leidsid 1941. aasta suvel aset 282 elanikuga Ruhnu saarel.

9. juulil saadi raadio kaudu teada sakslaste jõudmisest Pärnusse. Relvastatud hülgepüssidega, vangistati Ruhnu tuletornis valves olnud neli punaväelast, heisati tuletorni eesti lipp ja seati ametisse endine vallavalitsus. Ülestõusnute poole tuli üle ka kohalik militsionäär, tuues kaasa oma relvad.

30. juulil avastati saarel kolm tundmatut, kes osutusid Punaarmee luurajaiks. Mehed vangistati ja suleti ühe ruhnulase elamusse teiste vangistatud punaväelaste juurde. Järgmisel päeval saabusid mootorpaadiga saarele kolm omakaitselast Pärnust, kes tõid ruhnlastele relvi ja laskemoona. Samal päeval püüdis saarele maabuda grupp punaväelasi, kelle pihta avati rannast tuli, mispeale need tagasi merele tõmbusid. Tajudes olukorra kriitilisust, sõitis Ruhnu vallavanem koos omakaitselastega Pärnu, et sealt abi tuua. Kaasa võeti ka punaväelastest ja spioonidest vangid.

Kuid enne abi saabumist pommitasid 6. augustil saart 14 vene lennukit. Järgmisel päeval aga maabus saarele punaväelaste dessant. Ülestõusnud ruhnlased põgenesid metsa ja püüdsid oma relvi peita.

Nüüd läksid militsionäär ja täitevkomitee esimees punaväelaste poole üle ja nende näpunäidete järgi vangistati 8 ruhnlast, kellest 5 hiljem hukati. Punaväelased jäid saarele ligi kuuks ja pärast nende lahkumist 7. septembril jäid saarele 5 relvastatud lätlast ja üks venelane. Mõni päev hiljem saabusid koos saksa ohvitseriga saarele Pärnu omakaitse mehed, kes arreteerisid saarele jäänud punaväelased. Hiljem moodustasid ruhnlased oma kodusaarel 40-mehelise omakaitserühma.

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 3. 01. 2006. 07:27