banner_ardu-grill.PNG

et et

Tartu Hoiu-laenuühistu finantskool. Rahakool

Seksuaaltervise kool

Beebikool

Moekool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE

MEHELT MEHELE

Toidukool

Väikelaste kool

Põhikool

Ametikool / Kutsekool

Gümnaasium

Ülikool / Kõrgkool

Liikluskool / Autokool

Elukool / Elukestev õpe



turvakood

lapsevanem-logo.gif

Hävitustööst sõjajärgsetel aastatel

Lapsevanem.ee - Sisukestev õpe lapsevanemale :: Hävitustööst sõjajärgsetel aastatel Matemaatika, füüsika, ajalugu, inimeseõpetus jne. Kõik selleks et abistada õppijat.Hävitustööst sõjajärgsetel aastatel,Matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort

Nõukogude hävitustööst sõjajärgsetel aastatel

Hävitustöö eesti rahva kallal jätkus ka sõjajärgsetel aastatel, sest julm ja hoolimatu massiline terror oli juba nõukogude diktatuuri olemuses. Vägivald toetus valele ja vale õigustas vägivalda. Aastatel 1945-1946 arreteeris NKVD 16 tuhat punaarmee taassissetungi vastu võidelnud isikut. 20 tuhat isikut arreteeriti väidetava koostöö pärast saksa okupatsioonivõimudega. 1949. aastal küüditati Venemaale asumisele üle 20-ne tuhande elaniku, kelleks oli valdavalt eesti talurahvas. 1951. aastal arreteeriti veel 3 tuhat eesti haritlast.

Represseeritutest mõrvati või suri Nõukogude Liidus 19 600 eesti kodanikku. Neist 1940-41 aastal mõrvati või jäi teadmata kadunuks 10,4 tuhat isikut. Linnade pommitamise ja sõjategevuse tagajärjel hukkus umbes 4 tuhat tsiviilisikut. Saksa okupatsiooni ajal hukkus Gestapo käe läbi umbes 5 tuhat eesti kodanikku, neist 3 tuhat eestlast.

Siinjuures tuleb selgelt teha vahet kogu nõukogude ajal toimunu ajalisele faktorile. Massilised küüditamised, arreteerimised ja terroriaktid toimusid stalinismi ajal, s.t. Stalini ajal kuni aastani 1953. Ei olnud mingilgi määral võrreldavad kinnipidamistingimused ja vangide olukord vanglastes ning sunnitöölaagrites enne ja pärast 1953. aastat.

Võidakse muidugi väita, et see kõik oli nii ammu ja sellest pole enam mõtet rääkida. Kuid ühe väikese rahva ajaloo seisukohalt polnud see ammu ja rääkima peame me sellest ikka ja jälle, kuni arusaamine aastakümnete taguse vägivalla traagikast jõuab pärale ka neile, kes täna veel ei mõista, miks eesti mehed koos Saksa relvajõududega 1944. aastal kuni viimase hetkeni Eestit taasokupeerida soovinud Punaarmee sissetungi vastu võitlesid. Ei tohi ka unustada seda, et toonased ohud ei ole ka täna kuhugi kadunud.

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 3. 01. 2006. 08:15