banner_ardu-grill.PNG

et et

Tartu Hoiu-laenuühistu finantskool. Rahakool

Seksuaaltervise kool

Beebikool

Moekool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE

MEHELT MEHELE

Toidukool

Väikelaste kool

Põhikool

Ametikool / Kutsekool

Gümnaasium

Ülikool / Kõrgkool

Liikluskool / Autokool

Elukool / Elukestev õpe



turvakood

lapsevanem-logo.gif

Politseipataljonide formeerimine

Lapsevanem.ee - Sisukestev õpe lapsevanemale :: Politseipataljonide formeerimine Matemaatika, füüsika, ajalugu, inimeseõpetus jne. Kõik selleks et abistada õppijat.Politseipataljonide formeerimine,Matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort

Eesti Politseipataljonide loomine algas 1941. aasta augusti algul Lõuna-Eestis ja peale 28. augustit (peale Tallinna vabastamist) Põhja-Eestis. Mehi värvati vabatahtliku teenistuslepingu alusel üheks aastaks teenistusega väljaspool Eesti piire. Hiljem pikendati lepingud automaatselt kuni sõja lõpuni. Pataljoni suuruseks oli ette nähtud 500 meest, mis jagunes kolmeks kompaniiks. Kogu pataljoni juhtkond koosnes eesti ohvitserides, kellele lisandus üks saksa sideohvitser ja mõned sakslastest majandusallohvitserid. Esialgu kandsid pataljonid mitmesuguseid erinevaid nimetusi nagu sadakond, Abteilung, Sicherungs Abteilung, Estnische Schutzmannschaft Batallion jne. Alates 1943. a. detsembrist kinnitati pataljoni nimetuseks Eesti Politsei Pataljon nr... (Estnische Politzei Batallion nr...). Samuti liigitati üksused veel ka tegevuse iseloomu ja ülesannete järgi, mis võisid olla - kas lahing- (F), vahi- (W), pioneer- (P), kaadri- (S) või abi- (E) üksused ja keda varustati erinevalt nii riietuse kui relvade poolest. Vastavalt üksuste numbrilisele järjekorrale olid formeeritud järgmised pataljonid:

Politseipataljon nr. 29 (F) formeeriti 5. novembril 1941 major J. Peikeri juhtimisel Tallinnas. Pataljoni ülesandeks pidi saama vahiteenistuse pidamine Tallinna linnas. 5. märtsil lähetati pataljon ilma varustuse ja relvadeta ootamatult Leningradi piiramisrõngasse, kus väljaõpetamata mehed otsekohe rindele saadeti. Jaanuaris 1943, olles kaotanud lahingutes ja Eesti Leegioni astujate näol suure osa oma koosseisust, toodi pataljon rindelt Tartusse puhkusele, kus see 29. politsei vahipataljoniks (W) ümber formeeriti. Pataljoni tugevuseks oli 530 meest ja selle ülemaks oli major Ant. Pataljon sai juurde neli täiskoosseisulist kasarmeeritud Omakaitse kompaniid, millised asusid Tallinnas, Haapsalus, Kuressaares ja Pärnus. Pataljoni staap koos ühe kompaniiga jäi Tallinna. Teised kompaniid jäid esialgu oma endistesse asukohta, kust nad 1943. aasta lõpulTallinna koondati.

Politseipataljon nr. 30 (W) moodustati 1942. aasta augustis Tallinnas. Selle tugevuseks oli esialgu 88 meest. Pataljoni juurde kuulus peale staabi ka veel puhkpilliorkester. 1943. märtsis liideti pataljoniga neli kasarmeeritud Omakaitse kompaniid Tallinnas, Paides, Türil ja Tapal. Pataljoni tugevuseks oli 627 meest. Pataljoni ülemaks määrati major Ellandi (VR.II/3). Üksus rakendati Lüganusel, Purtse-Varje vahel rannakaitsele. 1943. a. detsembris lähetati pataljoni 1. kompanii Omuti-Permisküla kohal üle Narva jõe, kuhu 1944. a. veebruaris toodi ka teised pataljoni üksused. 1944. a. suvel pataljon likvideeriti Vigalas ja selle koosseis saadeti 40. Politseipataljoni täienduseks.

Politseipataljon nr. 31 (W) formeeriti 1942. aasta suvel Rakveres. Pataljoni koosseisu kuulus ka orkester. 1943. aasta märtsis liideti pataljoniga kasarmeeritud Omakaitse kompaniid Rakvers, Kundas, Jõhvis ja Narvas. Pataljoni tugevuseks oli 519 meest ja selle ülemaks major Kask, hiljemkapten Lanno. Pataljon rakendati Virumaal rannakaitseks. 1944. aasta suvel saadeti pataljon laiali ja selle isikukooseis saadeti 37., 38. ja 40. pataljoni täienduseks.

Politseipataljon nr. 32 (W) formeeriti 1942. aasta suvel Rakveres tagavara pataljonina ja selle ülemaks oli major Plaado. 1943. aasta märtsis liideti pataljoniga kasarmeeritud Omakaitse kompaniid Tartus, Viljandis ja Põltsamaal. Pataljoni tugevuseks oli 456 meest. Pataljon jäi esialgu Rakveresse. 1944. aasta algul oli pataljon Tartus. Selle edasise tegevuse kohta andmed puuduvad.

Politseipataljon nr. 33 (F) formeeriti 1941/42. a. talvel Tartus. Pataljoniülemaks oli kapten Pärlin, hiljem major Koort. Pataljoni tugevuseks oli 600 meest. Kohe formeerimise järel saadeti pataljon Leningradi rindele, kus oli kuni 1942. aasta detsembrini. 1942. aasta detsembris toodi üksus Pärnu puhkusele ja viidi peale puhkust Tartu. 1943. aasta algul pataljon likvideeriti. Osa koosseisust astus vabatahtlikult Eesti Leegioni, ülejäänud jaotati 32., 35. ja 287. pataljoni täienduseks.

1943. märtsis formeeriti sama numbri all uus pataljon, mille ülemaks oli major R. Tammiste. Pataljon moodustati kasarmeeritud Omakaitse kompaniidest Valgas, Antslas, Võrus ja Petseris ja selle tugevuseks oli 381 meest. 1944. aasta jaanuaris saadeti pataljon Mehikoorma alla rindele. Pataljon likvideeriti 1944. a. suvel.

Politseipataljon nr. 34 (W) formeeriti 1942. a. Valgas ja Võrus. Pataljoni ülemaks oli major R. Martinson. Pataljon ei saanud iseseisvalt tegutseda, kuna selle koosseis anti kohe pärast formeerimist 36. pataljonile. Sama aasta mais pataljon likvideeriti. 1943. aasta märtsis formeeriti sama numbri all politsei rindepataljon ja saadeti Pihkva lähedale Luuga rajooni, kus oli ka veel 1944. aasta jaanuaris. Pataljon oli allutatud ehitusorganisatsioon Todt-ile ja selle tugevuseks oli 500 meest.

Politseipataljon nr. 35 (E) formeeriti 1942. aasta jaanuaris Pärnus. Selle tugevuseks oli 44 meest, kaasa arvatud orkester. 1943. aasta märtsis viidi pataljon Tallinna. Selle tugevuseks oli nüüd 100 meest ja ülemaks major Pärn. 1943. aasta mais nimetati pataljon ümber tagavarapataljoniks. Tallinnas olid pataljoniülemateks major Reitam, hiljem kapten E. Kivi ja kapten R. Mölder. Pataljoni ülesandeks oli vahi ja valveteenistus Tallinnas. Üksuse kooseisu kuulus ka politsei orkester. Taandus 1944. aastal koos sakslastega Saksamaale.

Politseipataljon nr. 36 (F) formeeriti 1941. aasta novembris Saaremaal, Haapsalus ja Tartus. Üksuse ülemaks oli major Renter ja pataljoni tugevuseks 600 meest. 2. augustil 1942 saadetakse pataljon Valgevenesse, kus võtab osa lahingutest partisanide vastu. Oktoobris viiakse pataljon Tšistjakovo töösusrajooni, kus võtab osa vangilaagrite rajamisest ja viib läbi valveteenistust. 19. novembril saadetakse pataljon Stalingradi rindele kuhu jõuab 23. novembril. Seoses major J. Renteri haigestumisega ja Eestisse saatmisega võtab pataljoni juhtimise üle ülemleitnant H. Riipalu. Tema adjudandiks saab n. leitnant P. Rinne. Algab rindeteenistus Stalino ja Stalingradi all, mis kestab kuni 6. jaanuarini 1943. 18. jaanuaril saabuvad üksuse riismed tagasi Eestisse, kus pataljon laiali saadetakse. Mehed saadetakse puhkusele. Ohvitserid aga teistesse väeosadesse. Kapten Riipalu lähetatakse Saksamaale Eesti Leegioni juurde. Peale puhkust saadetakse mehe Tallinnast Tartu, Näituse tänava koolimajja, kus major Koort on alustanud uue, 289. pataljoni formeerimist. Formeeritud pataljon viiakse Paidesse.

Politseipataljon nr. 37(politseiüksus "Dorpat") formeeriti 1941. aasta augustis Tartus. Pataljoniülemateks olid major Bergmann, major F. Kurg, major K. Lindpere, major K. Saimre (langes), kapten Suude (suri) ja ülemleitnant F. Tamme. Patljoni tugevuseks oli 760 meest ja koosnes neljast kompaniist. Pataljon rakendati alul Pihkva-Ostrovi rajoonis. Selle 1. kompanii asus Ostrovis, 2. kompanii oli Pihkva lennuvälja käsutuses ja 3. kompanii Oudovas. Hiljem viidi pataljon Valgevenemaale. 1944. a. toodi pataljon tagasi Tartu rindele, kust septembris taandus Saksamaale. Oktoobris 1944 pataljon likvideeriti.

Politseipataljon nr. 38(politseiüksus "Fellin") formeeriti 1941. aasta septembris Viljandis. Pataljoni tugevuseks oli 700 meest ja selle ülemateks olid kol. ltn. J. Raudmäe, major V. Mäeste, major Pärn ja major J. Ellandi. Pataljon rakendati tagala julgestuseks Luuga-Pihkva-Oudova rajoonis ning rindetegevusse Pljussa-Krasnaja Strugi joonel. 1944. a. juuli alul toodi pataljon Võrumaale rindepuhkusele. Seejärel liideti 2. Eesti Politseirügemendiga, mille koosseisus võttis osa Dünaburgi operatsioonist. Lätist tagasi jõudes saadeti Tartu rindele. Taandus Saksamaale, kus liideti Eesti Diviisiga.

Politseipataljon nr. 39(politseiüksus "Põltsamaa") formeeriti 1941. aasta sügisel Põltsamaa. Pataljoni tugevuseks oli 700 meest ja ülemaks oli major Sobolev. Pataljoni kaks kompaniid rakendati Läti piirist ida poole rindetagala julgestuseks ning üks kompanii rühmadena lennuväljade käsutusse Dnos, Luugas ja Ostrovis. 1943. aasta aprillis toodi pataljon Eestisse ja likvideeriti. Selle kooseisust läks enamik mehi Eesti Leegioni täienduseks. Ülejäänud arvati 287. pataljoni koosseisu.

Politseipataljon nr. 40formeeriti 1941. aasta augustis Saksa SD poolt Võrus, Valgas ja Petseris ja kandis algul nimetust Eesti politseiüksus “Pleskau”. Pataljoniülemateks olid major K. Hintpere, major Nortmaa, kapten R. Mölder ja major J. Ellandi. 40. politseipataljon oli üks esimesi eesti väeosi, mis koos Saksa üksustega 1941. aastal Venemaale läks. 2. oktoobril 1941 viidi pataljon Pihkvasse, kus teostas vahiteenistust ja tagalajulgestust. Alates 1942. a. sügisest oli tagalajulgestuseks Valge-Venes. 1943/44 talvel toodi tagasi Pihkva ümbrusse, kus teostas tagalajulgestust ning rindetegevust. 1944. aasta algul toodi pataljon Eestisse, kus see liideti 2. Eesti Politseirügemendiga, mille koosseisus võttis osa Dünaburgi operatsioonist. Pataljoni ülemaks oli nüüd major Nordmaa. Sama aasta sügisel pataljon likvideeriti ja liideti Eesti Diviisiga.

Politseipataljon nr. 41(reserv) formeeriti 1941. aasta sügisel Tartus ja oli mõeldud täienduseks teistele pataljonidele. Pataljoni koosseisus oli 300 meest. Pataljoni ülemateks olid kol. ltn. Särev ja kol. ltn. Vermet. Alates 1943. a. läks see ülesanne Tallinnas asunud 35. pataljonile ja 41. pataljon likvideeriti.

Politseipataljon nr. 42(ehitus) formeeriti 1941/42. aasta talvel Tallinnas ja Tartus. Pataljoniülemak määrati major Schiller. Pataljoni tugevuseks oli 560 meest. Pärast lühikest väljaõpet rakendati pataljon ehitusalal Eestis, seejärel Venemaal, kus tegi mitmesuguseid kindlustus- ja remonditöid. Võttis osa ka rindetegevusest. 1943. a. kevadel toodi pataljon tagasi Eestisse ja rakendati julgestuseks Mehikoorma ja Pihkva järve piirkonnas. 1944. a. kevadel saadeti rindele Veliki jõe joonel, kust sama aasta suvel toodi Võru-Petseri rindele ning hiljem Emajõe rindele. Pataljoni edasine saatus on teadmata.

Politseipataljon nr. 286 (F) formeeriti 1943. aasta maikuus Eesti väipolitseist Tallinnas, kusjuures politseiprefektuurid pidid andma kogu üksuse koosseisu, umbes 700 meest. Pataljoni ülemaks määrati major R. Martinsen, kes oli kogu väeosas ainuke mittepolitseinik. 8. augustil 1943 viidi pataljon Tallinnast Riia lähistele - Poldurisse, kus üksus sai hobuvoori, väliköögid ning laskemoona ja saadeti seejärel Ida-Poola ja Valge-Vene aladele partisanide vastu. 1944. aasta veebruaris saadeti pataljon Idritsa rindele, kust märtsis tuli Eestisse tagasi vaid veidi üle 200 mehe. Üksus likvideeriti meeste lähetamisega nende endistele töökohtadele.

Politseipataljon nr. 287 (W) formeeriti 1943. aasta kevadel Tartus laiali saadetud pataljonide 33, 36 ja 39 ning Velikie-Luki juures Eesti Laskurkorpusest üle tulnud meestest. Pataljonis oli neli kompaniid. Pataljoniülemaks oli major J. Koort. Teostas valveteenistust Kiviõlis, Viivikonnas, Kloogal ja Lagedil. Taandus 1944. a. septembris Saksamaale, kus see likvideeriti, andes 842 meest Eesti Diviisile.

Politseipataljon nr. 288 (F) formeeriti 1943. aastal likvideeritud pataljonide ja mobilisatsiooniga võetud meestest. Pataljoniülemaks oli kapten Kommusaar, hiljem kapten Lannu. Pataljon saadeti Venemaale nn. "Roosna partisanide vabariiki" likvideerima. Eestisse tagasi saabudes määrati 1. Eesti Politseirügemendi koosseisus Narva rindel rannakaitsesse, kus sattus piiramisrõngasse.

Politseipataljoni nr. 289 (F) kohta andmed puuduvad. Pataljoni ülemaks oli kapten E. Kivi ja see rakendati Narva rindel ja sattus arvatavasti Tartumaa-Virumaa piiril piiramisrõngasse.

Politseipataljon nr. 290- pole teada, kas selle numbri all jõutigi pataljoni formeerida.

Politseipataljon nr. 291- kuulus 1. Politseirügemendi koosseisu ning oli rakendatud Virumaal rannakaitseks. Pataljoni edasise saatuse kohta andmed puuduvad.

Politseipataljon nr. 292- kuulus samuti 1. Politseirügemendi koosseisu ning oli rakendatud Virumaal rannakaitseks ning Narva rindel varuks. Pataljoni edasise saatuse kohta andmed puuduvad.

Kommentaar: 292. Politseipataljon osales 21.09.1944 Porkuni lahingus, kandis seal raskeid kaotusi ja läks paar päeva hiljem Lääne-Eestis laiali (Mart Laar, September 1944)

Politseipataljon nr. 293- pole teada, kas seda pataljoni üldse jõuti formeerida.

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 4. 05. 2007. 00:03