banner_ardu-grill.PNG

et et

Tartu Hoiu-laenuühistu finantskool. Rahakool

Seksuaaltervise kool

Beebikool

Moekool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE

MEHELT MEHELE

Toidukool

Väikelaste kool

Põhikool

Ametikool / Kutsekool

Gümnaasium

Ülikool / Kõrgkool

Liikluskool / Autokool

Elukool / Elukestev õpe



turvakood

lapsevanem-logo.gif

Eesti Omakaitseüksused

Lapsevanem.ee - Sisukestev õpe lapsevanemale :: Eesti Omakaitseüksused Matemaatika, füüsika, ajalugu, inimeseõpetus jne. Kõik selleks et abistada õppijat.Eesti Omakaitseüksused,Matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort

Vastavalt Omakaitse peavalitsuse korraldusele moodustati 1944. aasta algul igas Omakaitsemalevas üks lahingpataljon, mis koosnes neljast kompaniist. Iga pataljoni suuruseks oli ca 1000 meest. Meeste vanus ulatus 16-70 aastani.


A. Leisk

Augusti algul, kui Punaarmee alustas uuesti pealetungi, said need pataljonid käsu rindele minekuks. Omakaitselased olid relvastatud ligi kümmet sorti vintpüssidega ning paari Vabadussõjaaegse kuulipildujaga. Enamus neist relvadest oleksid võinud vabalt muuseumieksponaatideks olla. Suur puudus oli ka laskemoonast. Mehed olid oma riietes. Ohvitserid kandsid eesti sõjaväe vormi. Pataljonide voorid olid moodustatud omakaitselaste poolt kaasa toodud hobustest ja vankritest. Võru maleva lahingpataljon, mille ülemaks oli major A. Leisk (VR-II/3.), saadeti Peipsi äärde, kus ta vahetas välja 4. piirikaitserügemendi, mis läks Narva rindele.

Tartu maleva lahingpataljoni koosseisus oli 1300 meest ja selle ülemaks oli major Kitsapea. Pataljoni iga kompanii juures oli naisomakaitse rühm. Kokku oli pataljonis 650 naist. Tartu ja Võru lahingpataljonidest moodustati Tartumaa Omakaitse Lahingrügement, mille ülemaks oli kolonel Kivi. Rügement rakendati Peipsi järve ääres rannakaitsele.

Järva maleva lahingpataljon, mille ülemaks oli leitnant Puupill, rakendati Võrtsjärve läänekalda kaitsele.

Sakalamaa malevas formeeriti kaks lahingpataljoni. 1. pataljoni ülemaks oli kapten Pork ja see asus rindele Õisu-Pedja jõesuudme vahel. 2. pataljon asus Võrtsjärve läänekaldal rannavalvele. Kaks Sakalamaa lahingupataljoni ja Järva lahingpataljon moodustasid kokku Sakalamaa lahingrügemendi, mille ülemaks oli kapten Tiivel.


E. Saal

Pärnu lahingrügemendis, mille ülemaks oli kolonel E. Saal (VR-I/3.), oli kaks pataljoni. Rügement teostas Võrtsjärve lõunakaldal rannakaitset. Lääne ja Harju malevate lahingupataljonidest moodustati Lääne-Harju lahingrügement, mille ülemaks oli kapten Saidra. Rügement asus kaitsele Emajõe äärde Kärevere piirkonda.

Kahjuks võeti kõik need abinõud ette liiga hilja. 19. augustil murdsid punaväed Ahja jõel asunud kaitsest läbi ja liikusid edasi Emajõe suunas. Ahja jõe joonel kaitsel olnud üksused tõmbusid Emajõe põhjakaldale.

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 4. 01. 2006. 06:48