banner_ardu-grill.PNG

et et

Tartu Hoiu-laenuühistu finantskool. Rahakool

Seksuaaltervise kool

Beebikool

Moekool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE

MEHELT MEHELE

Toidukool

Väikelaste kool

Põhikool

Ametikool / Kutsekool

Gümnaasium

Ülikool / Kõrgkool

Liikluskool / Autokool

Elukool / Elukestev õpe



turvakood

lapsevanem-logo.gif

Browning FN 1935 – püstolite James Bond

Lapsevanem.ee - Sisukestev õpe lapsevanemale :: Browning FN 1935 – püstolite James Bond Matemaatika, füüsika, ajalugu, inimeseõpetus jne. Kõik selleks et abistada õppijat.Browning FN 1935 – püstolite James Bond,Matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort

Automaatrelvade ajalugu haarab veidi enam kui sajandi ja erinevaid püstoleid on selle aja jooksul loodud sadu. Kuid enamik neist sarnaneb ehituselt kolmele-neljale algmudelile ning ainult vähem kui 20 püstolimargi toodang on küündinud miljonini või üle selle. Mõned neist on ammu kõrvale jäänud - näiteks Mauser C96, Parabellum, Beretta 1934/1935 või Hispaania Ruby-seeria. Üheks kõige pikema kasutuseaga püstoliks on legendaarne Browningu mudel 1935, teise nimetusega FN HP (FN vabriku Fabrique Nationale järgi ja HP=High Power) või GP (Grande Puisance).

Kuulsaim relvakonstruktor J. M. Browning (1855-1926) asus oma elu lõpuaastail looma täiesti uut sõjaväepüstolit. Selle töö lõpuleviijaks sai tema õpilane Dieudonne J. Saive. Uus püstol sai Belgias FN (Fabrique Nationale) Herstali tehases tootmisvalmis 1928. aastaks. Kuid ülemaailmne majanduskriis halvas FN firma ning projekt jäi seisma. Alles 1935. aastal õnnestus tootmine tegelikult käima panna ning kohemiad võttis Belgia sõjavägi selle püstoli oma relvastusse. Nii oli sündinud uus püstol browning mudel 1935.

See relv oli tol hetkel vaieldamatu tipptase, sisaldades pea kõiki moodsamaid tehnilisi lahendusi. FN 1935 lukustuse uudne ehitus oli võrreldes J. M. Browningu eelmise kuulsa lahendiga (Colt M1911 jt) vastupidavam ja tagas relva suurema täpsuse. FN 1935 oli ka esimene moodne mahuka kaherealise salvega püstol. Sellele lisandus tugev konstruktsioon, õnnestunud disain, mugav käsitsemine, täpsus, korralik kaitseriivistus jt head omadused. FN 1935 sõjaväeerandil oli korralik sektorsihik sihtimiseks 500 meetrini (!) ja külgepandav puust tupp-pära, mis võimaldasid anda üsna täpset tuld 100-150 meetrini. Uus FN oli parabellumi järel esimesi tuntud püstoleid, mis kasutas padrunit 9x19 (ehk Luger või Para). Praegu on see püstolipadrun maailmas levinuim.

Enne Teist maailmasõda jõudis FN relvatehas toota ainult 56 500 uut püstolit ning viis riiki, sh Eesti, võtsid need oma relvastusse. Heas korras enne sõda tootetud Fn 1935 maksab praegu maailmas 1000 dollari ringis, haruldasemad väljalasked muidugi rohkem.

Mais 1940 vallutas Saksamaa Belgia ja järgnenud neljal aastal tootis FN 319 000 kõnesolevat püstolit Wehrmachtile nimetusega Pistole 640(b). Samas aitasid Belgiast pagenud asjatundjad FN 1935 tootmise püsti panna Kanada firmas John Inglis Co, kus aastatel 1944-1945 valmis Saksamaa ja Jaapani vastastele veel 152 000 relva. Nii kasutasid seda püstolit ultuslikult mõlemad sõdivad pooled.

Pärast sõda jätkus üldise tunnustuse võitnud relva tootmine veel aastakümneid nii paljude riikide sõjavägedele kui tsiviilturule. FN 1935 on toodetud ka Argentinas, Hiinas, Indias, Indoneesias, Ungaris ja mujal. Selle esimeste Belgia arendite MK2 ja MK3 peamine uuendus piirdus kaitseriiviga relva mõlemal küljel. Alles 1980. aastate alul läks tootmisse olulisemalt muudetud (uus kahetoimeline päästemehaanism) modifikatsioon DA (Double Action)- põhiversioonid BDA9 ja BDAO. Tõsiseks löögiks oli aga FN kaotus Berettale konkursil USA uuele sõjaväepüstolile. Kuigi FN 1935 leiab veel pikki aastaid kasutamist, on selle relva areng nüüdseks lõppenud. FN uusimad mudelid Forty-Nine ja Five-seveN on juba täiesti uued püstolid.

FN 1935 on olnud 67 aasta jooksul teadaolevat 55 riigi sõjaväe relvastuses. Emafirma FN Herstali väitel olla seda koos politsei jt struktuuridega üldse kasutanud koguni sajas riigis ning toodetud koos kõigi arendustega rekordilised 10 miljonit. Tubli osa sellest langeb kindlasti India jt suurriikide arvele.

FN 1935 Eestis

Eesti oli esimesi riike, kus uus FN kasutusele võeti. Juba 1936. aastal ostis Eesti politsei neid 120 tükki. Eesti sõjaväe ja kaitseliidu varasem standardpüstol oli samuti võimas 9 mm Browning – 1903. a mudel. Kuid kevadel 1937 müüdi kõik need 4400 püstolit Hispaaniale maha ning nüüd tuli kiiresti uued relvad asemele leida. Valik langeski uhiuuele brauningule ning need telliti suvel 1937 ära. 1937. a lõpus-1938. a alul jõudsid kõik tellitud 5438 FN 1935 Eestisse.

Koos politseirelvadega oli Eestil niisiis kokku 5558 kõnesolevat püstolit ehk 10 protsenti nende sõjaeelsest kogutoodangust. Eestis sai uus püstol nimeks Browning FN 1937 (tegeliku ostmisaasta järgi). Sõjaväele määratud püstolite käepideme seljal olid tähed EV ja Kaitseliidu relvadel KL ning neid väärtuslikke relvi on säilinud tänaseni. Püstolid osteti valdavalt ilma kabuurideta ning 1938-1939 valmistati Arsenalis ja sadulsepatöökojas 5000 puust alusel tupp-pära ning tehti kuni 700 vana 1903. a brauningu nahktuppe ümber Fn 1937 igapäevaseks mugavamaks kandmiseks.

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 10. 01. 2006. 03:51