banner_ardu-grill.PNG

et et

Tartu Hoiu-laenuühistu finantskool. Rahakool

Seksuaaltervise kool

Beebikool

Moekool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE

MEHELT MEHELE

Toidukool

Väikelaste kool

Põhikool

Ametikool / Kutsekool

Gümnaasium

Ülikool / Kõrgkool

Liikluskool / Autokool

Elukool / Elukestev õpe



turvakood

lapsevanem-logo.gif

Mootorsaag

Lapsevanem.ee - Sisukestev õpe lapsevanemale :: Mootorsaag Matemaatika, füüsika, ajalugu, inimeseõpetus jne. Kõik selleks et abistada õppijat.Mootorsaag,Matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort

Kui meeldib lähemalt tundma õppida bensiiniga töötavat mootorit, on kõige paremaks näiteks selle puhul mootorsaag. Mootorsaag töötab kahetaktilise bensiini mootori abil. Mootor on õhkjahutusega (radiaator, vesipump ja vesi).

Kuidas siis töötab kahetaktiline mootor?

Kahetaktilisel mootoril on omad eelised, mis teevad selle töötamise lihtsamaks. Kahetaktilisel mootoril puuduvad klapid, mis lihtsustavad selle ehitust ja vähendab kaalu. Mootoris põleb süüteküünal iga pöörde järel korra, mis annab olulise jõu võimsuse. Kahetaktilisi mootoreid aga ei kasutata autode peal, sest neil esineb mõningaid puudusi.

Tööpõhimõte

Kütus võetakse karburaatorisse sisse läbi väikese klapi, mis avaneb automaatselt peale igat mootori pööret. Kolb liigub ülevalt all, ning selle liikumise tulemusena surutakse

õhu/bensiini/õli segu survekambrisse, sealt sööstab see silindrisse, tõrjudes välja ülejäänud kulutamata gaasid ning täites silindri puhta kütusega.

Kahetaktilisel mootoril on ka halbu külgi. Need mootorid tekitavad palju reostust. Selle jaoks on kaks allikat. Esimene on õli põletamine, õli põlemine katab kahetaktilise mootori mõned kohad õlimustusega, mis eritab suuri õlipilvi. Teine põhjus on, et iga kord, kui laetakse uus kogus kütuse segu mootorisse, lekib mingi osa sellest läbi väljalaskeaugu. Seepärast ongi mõnikord näha õliloike nt. mõne kahetaktilise paadi mootori ümber.

Seepärast kasutataksegi kahetaktilise mootoriga masinaid ainult kohtades, kus neid pole vaja kasutada nii tihti ja kus on oluline jõu ja kaalu suhe.

Helerin Arro PRG

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 10. 01. 2006. 04:23