banner_ardu-grill.PNG

et et

Tartu Hoiu-laenuühistu finantskool. Rahakool

Seksuaaltervise kool

Beebikool

Moekool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE

MEHELT MEHELE

Toidukool

Väikelaste kool

Põhikool

Ametikool / Kutsekool

Gümnaasium

Ülikool / Kõrgkool

Liikluskool / Autokool

Elukool / Elukestev õpe



turvakood

lapsevanem-logo.gif

Jahilendur Walter Nowotny

Lapsevanem.ee - Sisukestev õpe lapsevanemale :: Jahilendur Walter Nowotny Matemaatika, füüsika, ajalugu, inimeseõpetus jne. Kõik selleks et abistada õppijat.Jahilendur Walter Nowotny,Matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort

Saksa jahilendur Walter Nowotny sõjategevusest Saaremaal


Saksa jahilendur major Walter Nowotny

Saksa üks edukaimaid jahilendureid II maailmasõjas oli Austriast [Viinist] pärit major Walter Nowotny, kes sooritas üle 400 lahinglennu ja tulistas alla 258 vaenlase lennukit. Selle lahingulise saavutuse eest autasustati Nowotni’t Raudristi Rüütliristiga koos tammelehtede, mõõkade ja briljantidega. Nowotny võitles ka eesti üksuste poolt hoitud Volhovi rindel, kus ta mitmel korral tulistas ühe õhulahingu käigus alla 9-10 vaenlase lennukit. Võideldes viiekordselt ülekaalus olevate vaenlase hävitajate vastu, hukkus Walter Nowotny 8. novembril 1944 Saksamaal.

Lugejat huvitab aga kindlasti rohkem üks Walter Nowotny peaaegu belletristlik kirjeldus tema enda sulest, mis on seotud 1941. aasta sõjasuvega Eestis. Nagu kirjeldab [tol ajal veel lendur-lipnik] Nowotny, sai ta 19. juulil 1941 ülesande “vaba jahi” pidamiseks Saaremaa kohal. Venelaste lahinglennukite lennuväli asus tollal Kuressaare lähedal ja kui Nowotny oma julgestaja saatel sellest üle lendas, tõusid lennuväljalt õhku kümme venelaste hävitajat. Toimunud lahingus tulistas Nowotny kaks I-153 tüüpi jahilennukit alla. Kuid heitnud seejärel pilgu kütuse mõõturile, märkas ta, et on viimane aeg pöörduda tagasi Kuramaal, Vindavi lähistel asunud lennuväljale.


Hävitaja I-153

Lahingu käigus oliNowotny kaotanud silmist oma saatja - lendur Kaczmareki. Kuid veidi hiljem märkas ta üht valge “ninaga” hävitajat talle järgnemas. Pidades seda oma saatjaks, kõigutas ta sellele tervituseks oma lennuki tiibu. Samas aga märkas ta, et talle järgnenud hävitaja tulistab teda. Kohe sai ka lennuki mootor tabamuse.Kuid veel enne jõudis ta venelase hävitaja pihta tule avada ja see oli tol päeval kolmas Nowotny poolt alla tulistatud vaenlase lennuk.

Kuigi Nowotny seiskunud mootoriga hävitaja liugles veel maa kohal, ei olnud maandumine seal võimalik. Liueldes üle Sõrve poolsaare, nägi ta ranna lähedal meres üht mootorpaati ja tal tekkis mõte langevarjuga selle lähedale merre hüpata. Nowotny kirjutab: “ Kuid siis nägin ma vaimusilmis paadis kolme relvastatud bolševikku, kes tahavad minuga arveid õiendada… Kuid sel hetkel silmasin ma Sõrve sääre lõunatipus tuletorni ja maandasin selle lähedal ühele vee allolnud liivalaiule oma masina”

Väljunud vette sööstnud lennukist ja tõusnud ujumisvesti abil veepinnale, õnnestus tal avada kaasas olnud väike kummipaat. Kuramaa rannani oli Sõrve sääre tipust umbes 60 kilomeetrit ja ta otsustas selle vahemaa kätega sõudes ületada.

Õnneks polnud Sõrve tuletornis olnud venelaste vaatluspost teda märganud, või olid need arvamusel, et merre kukkunud sakslane hukkus. Kuid 19-aastasel Walter Nowotny’l oli õnne. Ta sõudis kätega kaks päeva ja ööd. Pääses läbi Saksa rannapatareide ja venelaste hävitajate tulest ning jõudis kolmandal päeval, olles vaid pooleldi meelemärkusel, Kuramaa rannavetesse. Märganud eemal rannal üht talumaja, hakkas ta viimast jõudu kokku võttes ranna poole ujuma, kuid kaotas siis teadvuse.


Walter Nowotny oma jahilennukis

Edasi kirjeldab Nowotny: “Kui ma virgusin, lamasin valges öösärgis valgete linade vahel voodis. Voodi ees taburetil olid minu asjad. Nende peal minu püstol. Kuid siis märkasin ma oma suureks ehmatuseks toas kahte vene mundris (sic!) sõjaväelast ja ma haarasin välkkiirelt toolilt püstoli. Kuid enne kui jõudsin tulistada, nägin ma nende varrukail valgeid sidemeid. Need olid läti vabadusvõitlejad. Koha nimeks, kuhu ma olin saabunud, oli Mikelbaka. Seda kohtumist ei unusta ma elu lõpuni.

Kui ma nädal hiljem üle väina jälle Saaremaa suunas lendasin, ei saanud ma merd silmitsedes lahti rusuvast tundest. Sain sellest lahti alles siis, kui ma mõned päevad hiljem Sõrve tuletorni lähedal, samas kohas, kuhu olin tol korral hädamaandumise teinud, ühe vaenlase pommilennuki alla tulistasin.”

Major Walter Nowotny hukkus oma 23-ndal eluaastal Saksamaal, Osnabrücki kohal. Tema põrm maeti Osnabrücki kalmistult 1958. aastal ümber Viini Keskkalmistule, kuhu talle paigaldati nägus mälestussammas. Sambale raiutud tekst lõpeb sõnadega: “/…/ Igavene on tema tegude kuulsus!”

Walter Nowotny venna Rudolf Nowotny raamatus Volhovi tiigrid on ära toodud II maailmasõja ajal alla tulistatud lennukite statistika. Selles selgub, et saksa lenduritest on üle saja vaenlase lennuki alla tulistanud 106 lendurit. Neist 35 lendurit on alla tulistanud rohkem kui 150 lennukit ning 15 lendurit üle 200 lennuki. Rekordarvu vaenlase lennukeid tulistas alla major Erich Hartmann, kelle saavutuseks on 351 alla tulistatud lennukit.

Punalenduritest on esikohal Ivan Koshedub 62 allatulistatud lennukiga. Temale järgneb kapten A. Pokrõshkin 59 lennukiga. Inglise Air Force lenduritest omab esikohta lõuna-aafriklasest lendurM. Pattle 41 allatulistatud lennukiga ning ameeriklastest major H. J. Bong 40 lennukiga. Prantslastest tulistas enim vaenlase lennukeid alla Inglise lennuväes teeninud kapten Pierre H. Clostermann, kelle arvel on 33 allatulistatud lennukit.


Teisi Saksa lendurässasid


Major Erich Hartmann
[346 lennukit]
Hauptmann Walter Krupinski
[197 lennukit]
Hauptmann Emil Lang
[173 lennukit]

Teiste riikide lendurässad


Major H. J. Bong (USA)
[40 lennukit]
Kapten A. Pokrõshkin (NSVL) [59 lennukit]
Pierre H. Clostermann (Inglismaa) [ 33 lennukit]
printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 5. 02. 2006. 05:59