banner_ardu-grill.PNG

et et

Tartu Hoiu-laenuühistu finantskool. Rahakool

Seksuaaltervise kool

Beebikool

Moekool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE

MEHELT MEHELE

Toidukool

Väikelaste kool

Põhikool

Ametikool / Kutsekool

Gümnaasium

Ülikool / Kõrgkool

Liikluskool / Autokool

Elukool / Elukestev õpe



turvakood

lapsevanem-logo.gif

JR-200 saabub Eestisse

Lapsevanem.ee - Sisukestev õpe lapsevanemale :: JR-200 saabub Eestisse Matemaatika, füüsika, ajalugu, inimeseõpetus jne. Kõik selleks et abistada õppijat.JR-200 saabub Eestisse,Matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort

1944. aasta augusti alul koostasid eesti saadik Soomes Aleksander Warma ja kapten Karl Talpak esildise Soome valitsusele, kus paluti astuda samme eesti väeosa JR-200 tagasipöördumiseks kodumaale. Esildis lõppes palvega:

"Lõpuks oleks soovitav, et Soome Valitsus sõbralikult avaldaks mõju selles suunas, et Saksa valitsus ja sõjaväeline juhtimine usaldaks eesti rahva tingimusteta kaitsetahet idast tuleva hädaohu vastu ja lubaksid eestlastel koondada kõik olemasolevad jõud sellesse võitlusse ja varustaksid need jõud kõigi nüüdisaegsete relvadega."

Paraku jäi see aga kõik ainult lootuseks. Teate, et rügemendil lubatakse Eestisse tagasi pöörduda, said võitlejad teada 12. augustil. Relvi soomlased eestlastele aga kaasa ei andnud. Ka jäid selgusetuks tagasipöördumise tingimused. Teati vaid seda, et sakslased kindlustavad tagasipöördujaile isikupuutumatuse, välja arvatud kapten Karl Talpak ja veel mõned saksa-vastase vastupanuliikumise aktivistid. Eestisse tagasi pöördus 1628 Jalaväe-rügemndi-200 meest. Soome jäi 163 meest.

19. augusti varahommikul laaditi rügement saksa laevale "Wartheland" ja kell 10.40 jõudis JR-200 Paldiski sadamasse. Neile olid vastu tulnud kolonelleitnant A. Luts ja kapten J. Holberg, kes esindasid Rahvuskomiteed ja olid väga pettunud, et rügement oli saabunud Eestisse ilma relvadeta.


Soomepoiste rügement JR-200 saabub Eestisse

Õhtul asusid soomepoisid Paldiski raudteejaamast Tallina poole teele. Igas jaamas, kus rong peatus, võtsid rügementi vastu suured rahvahulgad lillede, toidukorvide ja orkestriga. Nõmme raudteejaamas kohtas rügementi ka prof. J. Uluotsa saadik, kes palus rügemendi esindajail Nõmmel asunud Uluotsa külastada. Pisarateni liigutatud Uluots tervitas väeosa esindajaid ja palus oma tervitused rügemendile edasi anda.

Nõmmelt marssis rügement Männiku laagrisse. Seal võeti meestelt ära soome vorm ja anti selga saksa oma. Rügemendi esimene pataljon paisati otsekohe Tartu rindele tõkestama Emajõe läbimurret. Rügementi teine pataljon viidi aga sakslaste korraldusel Kehra laagrisse "ümberõppele".

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 8. 02. 2007. 08:13