banner_ardu-grill.PNG

et et

Tartu Hoiu-laenuühistu finantskool. Rahakool

Seksuaaltervise kool

Beebikool

Moekool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE

MEHELT MEHELE

Toidukool

Väikelaste kool

Põhikool

Ametikool / Kutsekool

Gümnaasium

Ülikool / Kõrgkool

Liikluskool / Autokool

Elukool / Elukestev õpe



turvakood

lapsevanem-logo.gif

Merevägi

Lapsevanem.ee - Sisukestev õpe lapsevanemale :: Merevägi Matemaatika, füüsika, ajalugu, inimeseõpetus jne. Kõik selleks et abistada õppijat.Merevägi,Matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort

Mereväe ülema ülesannetes: kpt-mjr Ahti Piirimägi, CV
Tel. 717 1700
Faks 717 1708
navyhq[at]mil.ee

Mereväebaasi sidekeskuse tel. 717 7060

Mereväe ülesanded

  • Eesti Vabariigi territoriaalvete kaitse
  • Miinitõrjevõimekuse arendamine
  • Üksuste NATO-ga koostöövõimelisuse ja kiirreageerimisvõime tagamine eesmärgiga olla valmis osalema NATO poolt juhitavatel operatsioonidel
  • Osavõtt rahvusvahelistest formatsioonidest ja Balti miinitõrjeeskaadri (BALTRON) tegevusest
  • Logistilise- ja juhtimistoetuse tagamine nii merel kui maismaal

Alluvus

Mereväe ülem allub Kaitseväe juhatajale, Mereväe ülema tööorganiks on Mereväe Staap. Mereväe ülemale alluvad omakorda väeosad Miinilaevade Divisjon ja Mereväebaas.

Rahvusvaheline koostöö

Mereväe üheks peamiseks ülesandeks on miinitõrje. Mereväe laevad on alates 1995.a aktiivselt osalenud kõigil suurematel Läänemerel toimunud rahvusvahelistel õppustel ja operatsioonidel. Samuti on Eesti Merevägi viimase kümne aasta jooksul koostöös Euroopa riikidega viinud läbi mitmeid miinitõrjeoperatsioone ja -õppusi. Nende eesmärgiks on Eesti territoriaalvete puhastamine sinna kahe viimase maailmasõja ajal veesatud meremiinidest ja muudest veealustest lõhkekehadest.

Kuigi Merevägi taasloodi alles 1994.a ning on üks väiksemaid maailmas, on mereväe laevade noored meeskonnad näidanud end rahvusvahelistel operatsioonidel koostöövõimeliste ja võrdsete partneritena. Viimase kümne aasta jooksul on Eesti vetest leitud üle 300 meremiini ja üle 60-ne muu lõhkekeha, kokku on läbi uuritud üle 500 ruutmiili suurune veeala. See on aidanud muuta Eesti faarvaatrid (laevateed) ja sissesõidud nii olemasolevatesse kui ka loodavatesse sadamatesse tunduvalt turvalisemaks.

1998.a loodud Balti mereväeeskaader (BALTRON) täidab kolme Balti riigi valitsuse ülesannet kasvatada Balti riikide koostöövõimet nii merekaitse kui turvalisuse tagamise alal Läänemerel. Pidevate rahvusvaheliste ühisõppustega aitab see üksus kaasa ka kolme riigi NATO-ga lõimumisele.

Eesti Mereväe peamiseks koostööpartneriks NATO-s on kiirreageerimisjõudude NATO Response Force (NRF) hulka kuuluv miinitõrjeeskaader Standing NATO Response Force Mine Countermeasures Group 1 (SNMCMG1), mille tegevuses osalemine on olnud taasloodud Eesti Mereväe üheks suurimaks väljakutseks.

2005.a maist kuni 2006.a oli Eesti Mereväe staabi- ja toetuslaev Admiral Pitka SNMCMG1 lipulaev. Eesti oli esimene Balti riik, kes andis oma laeva NATO kiirreageerimisjõudude koosseisu. Samuti oli Admiral Pitka esimene Eesti kaitseväe üksus, mis osales NRF-i tegevuses. Juba lähiajal hakkavad eskaadri tegevuses osalema ka Eesti Mereväe miinitõrjelaevad.

Mõlema eskaadri tegevuses osaletakse Eesti lipu all ning laevadel teenivad eesti mereväelased. Nii BALTRON-i kui SNMCMG1 koosseisu arvatakse üksused kindlaks perioodiks nii, et neis osalevad laevad vahelduvad regulaarselt. BALTRON-i ülema ning staabi ametikohad roteeruvad Balti riikide mereväeohvitseride vahel. Eesti on BALTRON-i juhtriik, siin asub ka BALTRON-i kaldastaap.

Tsiviilkoostöö

Merevägi teeb aktiivselt koostööd kohalike omavalitsustega - mereväe laevadel on sõlmitud sõpruslepingud erinevate valdade ja linnadega. Mereväe laevad ja nende meeskonnad püüavad vähemalt korra aastas külastada oma sõpruslinnu ja võimaldada sealsetel elanikel oma riigi sõjalaevadega tutvumist.

Laevadel on sõpruslinnadega ka mitmeid teisi traditsioone. Staabi- ja toetuslaev Admiral Pitka näiteks korraldab regulaarselt korjandusi Rakvere Lille puuetega laste hooldekodu heaks. Kuressaare paneb aga igal aastal miinijahtija Sulevi parimale meeskonna liikmele välja Sulevipoja stipendiumi.

Koostöös Meremuuseumiga on läbi viidud mereväeteemalisi näitusi sh. Mereväe fotonäitus "Meri ja Vägi". Koos avati ka Miiniladu - erinevate meremiinide püsiekspositsioon. Johan Laidoneri muuseumiga on tähistatud Briti eskaadri Tallinna reidile saabumise aastapäeva Vabadussõja ajal.

Eesti Mereväe Ohvitseride Liitkogu taaselustas 2001.a ennesõja-aegse traditsiooni "Kaugesadamas käimise rändauhinna" üle andmise kaugeimas sadamas käinud purjejahile. Rändauhinna omanikuks sai ümbermaailmareisi teinud jaht Lennuk. 2003.a läks auhind üle Atlandi käinud purjejahile Martha.
printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 26. 02. 2007. 01:16