banner_ardu-grill.PNG

et et

Tartu Hoiu-laenuühistu finantskool. Rahakool

Seksuaaltervise kool

Beebikool

Moekool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE

MEHELT MEHELE

Toidukool

Väikelaste kool

Põhikool

Ametikool / Kutsekool

Gümnaasium

Ülikool / Kõrgkool

Liikluskool / Autokool

Elukool / Elukestev õpe



turvakood

lapsevanem-logo.gif

AASTA 1941

Lapsevanem.ee - Sisukestev õpe lapsevanemale :: AASTA 1941 Matemaatika, füüsika, ajalugu, inimeseõpetus jne. Kõik selleks et abistada õppijat.AASTA 1941,Matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort

Kroonika AASTA 1939 <> AASTA 1940 <> AASTA 1941 <> AASTA 1942 <> AASTA 1943 <> AASTA 1944

  • 10. jaanuar - Ilmub kolhooside seadus, mis Eestis, Lätis ja Leedus peab hakkama kehtima 1. jaanurist 1942 a.
  • 19. mai - Narva jõe ääres lastakse õhku seal olnud kindlustused. Kogu maal toimub Eesti Vabadussõja mälestussammaste õhkulaskmine.
  • 4. juuni - Eesti territoriaalsele korpusele määratakse venelastest juhid. Eesti kõrgemad ohvitserid saadetakse "täiendusõppustele", kus nad arreteeritakse ja viiakse Põhja-Siberi sunnitöölaagritesse.
  • 13-14 juuni - Toimub massiküüditamine Eestis. Siberisse oli ette nähtud küüditada 11 102 inimest. Puuduliku organiseerimise tõttu see plaan ei õnnestunud ja kokku jõutakse küüditada 9264 inimest. 112 inimest võetakse kinni nimekirjaväliselt. 2819 meest eraldati oma perekondadest ja viiakse Sverdlovski oblasti surmalaagrisse. 606 meest lasti seal maha ja 1194 surid nälga. Küüditatude hulgast lasti maha 12 naist.
  • 22. juuni - Saksa väed tungivad üle N. Liidu piiri. Algab sõda Saksamaa ja N. Liidu vahel.
  • 24. juuni - Sakslased vallutavad Kaunase ja Vilniuse. Ungari kuulutab N. Liidule sõja. NKVD hukkab Kosel, pankur Scheeli majas sinna toodud 40 arreteeritud. Teiste hulgas mõrvatakse Vabadussõja kangelane Oskar Luiga. Inimesed hakkavad oma kodudest metsa põgenema.
  • 26. juuni - Soome kuulutab N. Liidule sõja. Saksa lennukid teevad luurelende Eesti kohal. Jätkub inimeste põgenemine metsa. Algab "tööliste ja talupoegade maakaitseväe" (hävituspataljoni) moodustamine.
  • 27-28. juuni - Algab eesti väeosade väljaviimine Eestist. Paljud sõjaväelased põgenevad metsa, liitudes seal metsas tegutsenud "roheliste" salkadega, asudes paljudel juhtudel neid juhtima. Venemaale viidud eesti üksused paisatakse lahingusse Porhovo-Staraja-Russa piirkonnas, kust samuti paljudel õnnestub tagasi pöörduda.
  • 28. juuni - Toimub kutsealuste mobilisatsioon. Elanikonnalt hakatakse raadioaparaate ära korjama. Vene ohvitseride naised valmistuvad Eestist lahkuma, ostes soodustingimustel küüditatude varandust.
  • 2. juuli - Sakslased vallutavad Riia.
  • 3. juuli - Stalin esineb raadios, milles kutsub tööliste ja talupoegade maakaitseväge (hävituspataljoni) järgima kogu maal põletatud maa üleskutset. Kõik sõjategevuse piirkonnas olevad tsiviilisikud võib kohtuotsuseta salakuulaja või diversandi pähe maha lasta. Pärnus väljub esimene rong punategelaste perekondadega Venemaale. Kogu maal algavad rahvaülestõusud. Pärnumaal võtavad küüditamise ja mobilisatsioonide eest metsa pagenud meestegrupid nõukogudelt võimu üle Tali, Saarde, Tihemetsa ja Laiksaare vallas ning Kilingi-Nõmme linnas.
  • 4. juuli - Jätkuvad rahvaülestõusud. Pärnumaal võetakse võim üle Abja, Orajõe ja Häädemeeste vallas. Kilingi-Nõmme lähistel toimub major Paul Lillelehe (V.R.II/3) juhtimisel Liivamäe lahing, kus NKVD ja hävituspataljoni umbes 150 meheline üksus saab rängalt lüüa.
  • 5. juuli - Metsavennad vabastavad Mõisaküla ja Tõrva. Soomes formeeritud ERNA grupp teeb maabusmiskatse Kunda lahes, mis aga ebaõnnestub.
  • 7. juuli - ERNA grupil õnnestub Põhjarannikul maale saata 40 meest. Ülejäänuid hakatakse Eestisse tooma lennukitega. Lõuna-Pärnumaal ründab umbes 400 meheline hävituspataljoni ja punaarmee üksus Rannametsa liivaluidetel ümbruskaudsete külade kaitseks välja astunud ca 60 mehelist külameeste üksust. Vastase poolt kohale toodud kahe kergetanki abiga sunnitakse külade kaitsjad taanduma Timmkanali jõe taha, kus nad uuesti positsioonile asuvad. Rannametsa lähistel teeb hädamaandumise sakslaste pommitaja, selle Riiga toimetatud lendurid jätavad külade kaitsjatele kaks pardakuulipildujat koos laskemoonaga.
  • 8. juuli - Hävituspataljon põletab Rannametsa külas maha 14 talupidamise hooned, Rannametsa koolimaja ja Võiste kiriku. Saksa eelüksus ületab Iklas Eesti piiri. Tahkurannas toimub lahing sakslaste ja Rannametsast lahkunud hävituspataljoni vahel, kus hävituspataljon kaotab 57 meest surnutena ja 8 meest langeb vangi. Saksa üksused jõuavad Pärnu. Kolonel V. Koern, täites kõrgeima sõjaväelasena Eesti Vabariigi voliniku kohustust, moodustab ajutise maavalitsuse ja määrab ametisse politseiülema. Viimase korraldusega määratakse kohale linna ja vallavanemad. Moodustatakse Pärnumaa Omakaitse.
  • 9. juuli - Sakslased vallutavad Puka, Kanepi, Võru, Räpina ja Suure-Jaani. Tartus lasevad punaväelased õhku Kivisilla. Samal ajal laseb NKVD Tartu vanglas maha 192 kinnipeetut, nende hulgas kirjanik Jüri Parijõgi. Toimub tulevahetus põhja pool Emajõge asunud NKVD üksuste ja vastloodud Omakaitse vahel. Tallinnast põgenenud Eesti NSV valitsus eesotsas Vares-Barbarusega saabub Narva, kust teised valitsuseliikmed peale Varese tagasi Tallinna saadetakse. Omakaitse üksused vabastavad Elva ja Otepää. Saksa üksused jõuavad Tartu. Õhtul lasevad punased õhku Vabadussilla.
  • 11. juuli - Tallinnas moodustatakse nn. kaitsekomitee, kuhu kuuluvad Säre, Karotamm, Lauristin, Botškarev ja Kumm. Kaitsekomitee korraldusi on kohustatud täitma nii partei kui nõukogude organid. Keelatakse usuvastane propaganda ja väljend "klassivaenlane" kasutamine ajakirjanduses. Otepäält saabub Tartu metsavendade üksus kapt. Talpaku juhtimisel, kes kohe Emajõe rindejoonele asub. Punaväed üritavad tulla üle Emajõe, kuid Omakaitse üksused löövad need tagasi. Lõuna ajal jõuab Tartu major F. Kurg, kes hakkab täitma linna komandandi kohustusi. Tartu lahingutes osalenud metsavendadest moodustatakse neli Omakaitse kompaniid. Tegevust alustab Tartu linnavalitsus, linnapeaks saab dr. R. Sinka. Peale lõunat jõuavad Tartu esimesed saksa motoriseeritud üksused ja saksa välikomandatuur. Venelaste kahuritules hävivad ülikooli võimla, Mellini kliinik, Lootuse-Tähe-Pargi-Koidu tänavate vaheline ala, Kaitseliidu hoone, Maarja kirik, turuhoone, Aleksandri tänav ja Kaubahoov. Tulekahjusid on kogu linnas.
  • 13. juuli - Sakslaste rindejoon on peatunud Pärnu-Viljandi-Tartu joonel. Märjamaa lähistel toimuvad lahingud saksa eelvägede ja punaarmee üksuste vahel, kus sakslased on sunnitud taanduma.
  • 15. juuli - Narvas ründavad saksa lennukid punaarmee laskemoonarongi. Kolm vagunit lendb õhku, purustades lähemad hooned. Jaamas seisnud rongist küüditatudega pääseb suurem osa põgenema, osa küüditatuid hukkub. Emajõe joonel jätkuvad lahingud, kus Eesti Omakaitse üksused hoiavad rinnet Võrtsjärvest kuni Peipsini. Tuleroaks langeb suur osa punaüksuste käes olnud Tartu põhjapoolsest linnaosast. Põhja-Eestis formeeruvad metsavendade grupid.
  • 16. juuli - Punavõimud kutsuvad Türi raadiojaama kaudu elanikke vabrikuid ja tehaseid õhku laskma, põllusaadusi ja loomi hävitama, ning sakslaste eest põgenema. "Eesti muudetakse kõrbeks, kus sakslane kõngeb..." on öeldud Stalini korralduses. Dr H. Mäe organiseerib Riias tulevast "Eesti omavalitsust". Kesk-Eestis jätkuvad lahingud. Türi linn käib mitu korda käest-kätte. Metsavennad peavad hävituspataljoni üksustega lahinguid Järvamaal, Kiviõlis ja Tudulinnas.
  • 17. juuli - Saksa üksused jõuavad teiseltpoolt Peipsit Narva alla, kust alustavad kahuritest Narva tulistamist.
  • 19. juuli - Saksa lennukid pommitavad Mustveed, Vaivarat, Tapat, Rakveret ja Jõgevat.
  • 20. juuli - Ilmub ENSV Vabariikliku Sõjakomissariaadi käskiri mobilisatsiooni ( 1907-1918 a. sündinud) läbiviimise kohta. Selle käskirja põhjal saab elanikkond teada, millised piirkonnad Eestis on Saksa relvajõudude poolt hõivatud. Nii kästakse mehi Tartu maakonnast koguneda Mustveesse (järelikult Tartu pole enam punavägede käes), Viljandi maakonnast Paidesse, Pärnu maakonnast Lelle jaama jne.
  • 22. juuli - Kaitsekomitee annab Tallinnas käsu: kõik kodanikud 16-55 eluaastani peavad minema kindlustustöödele. Tallinna linnas on lubatud liiklemine hommikul kella 5-st õhtu 23-ni. Vabastatakse Põltsamaa, kust saksalaste kiil hakkab tungima Mustvee suunas. Põhja-Tartumaal ähvardab punaüksusi kottijäämine.
  • 22-25. juuli - Vabastatakse Jõgeva, Türi, Torma, Mustvee ja Kallaste ning Tartu põjapool Emajõge olev linnaosa. Taganemisel põletab hävituspataljon Mustvee maatasa.
  • 30. juuli - Metsadesse põgenenud punaarmeelased korraldavad tapatalgud Kuremäe vallas, kus mõrvatakse üle paarikümne inimese.
  • 31. juuli - NKVD ja miilitsa üksus ründab Kautlas ERNA grupi võitlejaid, kus nende rünnak tagasi lüüakse. Kümme tundi kestnud lahingus kaotavad ründajad 150 meest surnutena. Langeb neli ERNA grupi võitlejat.
  • 1-4. august - Vabastatakse Rakvere, Paide, Väike-Maarja, Ambla ja Tapa. Saksalste rünnakukiilud hakkavad tungima Tallinna ja Narva suunas.
  • 5-9. august - Vabastatakse Kadrina, Aegviidu, Haljala, Kunda ja Avinurme. Taganevad punaarmee üksused põletavad maha Kiviõli tööstuse.
  • 10-11. august - Vabastatakse Kiviõli, Lohusuu ja Tudulinna.
  • 12-13. august - Taganevad punaväed süütavad enne saksa relvajõudude Kohtla-Järvele jõudmist põlema Kohtla-Järve õlitööstuse. Vabasatatkse Jõhvi ja Ranna-Pungerja.
  • 14. august - Ameerika president F.D. Roosewelt ja Inglise peaminster W.S. Churchill kirjutavad Atlandi ookeanil, sõjalaeva USS AUGUSTA pardal alla Atlandi Hartale, mis määrab lääneriikide poliitika edasised suunad. Eestis vabastavad Saksa relvajõud Iisaku ja Vasknarva.
  • 16. august - Vabastatakse Vaivara ja Sillamäe. Vaivaras põletab hävituspataljon maha 173 hoonet ja Sillamäe kiriku. Algab Narva-Jõesuus hoonete põletamine. Narvas lasevad punaväelased õhku raudteesilla.
  • 17. august - Vabastatakse Narva ja Narva-jõesuu. 6000 punaarmeelast langeb vangi. Enne saksa üksuste jõudmist Narva laseb hävituspataljon reetur Trankmanni juhtimisel õhku Narva puusilla.
  • 19-20. august - Sakslased jätkavad pealetungi üle Kasari silla ning vabastavad Kullamaa ja Risti.
  • 21. august - Vallutatakse Herson ja Novgorod.
  • 22. august - Paaniline evakueerimine Tallinnas. Linnas kinni võetud meeskodanikud viiakse "mobiliseeritute" sildi all sadamas olevatele laevadele.
  • 23. august - Saksa väeüksused koos eesti metsavendade üksusega alustavad rünnakut Tallinnale. Vallutatakse esimine kindlustusliin Jägala piirkonnas.
  • 24. august - Tallinna all vallutatkse teine kindlustusliin. Lahingud toimuvad Pirita lähistel.
  • 26. august - Lahingud Harkus, Lasnamäel ning Tartu ja Narva maanteel. Kaubasadamast lahkub "Suur Tõll" põgenikega.
  • 27. august - Tallinnas möllavad tulekahjud. Sadamast lahkuvate laevadega põgenevad "Kaitsekomitee" liikmed ja punaarmee väeosad.
  • 28. august - Vabastatakse Tallinn ja Paldiski. Vangi langeb 11432 punaväelast. Saagiks saadakse 293 kahurit, 91 tanki ja 2 soomusrongi. Mitu Tallinnast lahkunud laeva lastakse merel põhja, kus hukkub palju mobiliseeritud eestlasi.
  • 31. august - Sakslased vallutavad Haapsalu.
  • 11. september - Moodustatakse "Eesti Rahva Ühisabi" organisatsioon.
  • 14. september - Saksa üksused vallutavad Muhu saare ja tungivad Saaremaale.
  • 21. september - Vabastatakse Kuressaare linn.
  • 12-17. oktoober - Saksa väed maabuvad Hiiumaal. Vabastatakse Käina ja Kärdla.
  • 19. oktoober - Saksa väed murravad läbi punavägede kaitseliinist Tahkuna poolsaarel.
  • 6. detsember - Vallutatakse Osmussaar. Eesti territoorium on nõukogude võimust vabastatud.
  • 19. oktoober - Rahvaloenduse andmetel on Eestis 1.001.541 elanikku. (1934. aasta rahvaloenduse andmetel oli Eestis 1.126.413 elanikku, seega on elanike arv ühe nõukogude aastaga vähenenud ligi 124,9 tuhande inimese võrra.)
  • 20. detsember - Kuulutatakse amnestia poliitvangidele. Vabastatakse veresüüd mitte omavad kommunistide kaasajooksikud.
printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 14. 12. 2007. 00:01