banner_ardu-grill.PNG

et et

Tartu Hoiu-laenuühistu finantskool. Rahakool

Seksuaaltervise kool

Beebikool

Moekool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE

MEHELT MEHELE

Toidukool

Väikelaste kool

Põhikool

Ametikool / Kutsekool

Gümnaasium

Ülikool / Kõrgkool

Liikluskool / Autokool

Elukool / Elukestev õpe



turvakood

lapsevanem-logo.gif

AASTA 1942

Lapsevanem.ee - Sisukestev õpe lapsevanemale :: AASTA 1942 Matemaatika, füüsika, ajalugu, inimeseõpetus jne. Kõik selleks et abistada õppijat.AASTA 1942,Matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort

Kroonika AASTA 1939 <> AASTA 1940 <> AASTA 1941 <> AASTA 1942 <> AASTA 1943 <> AASTA 1944

  • 1. jaanuar - Uusaasta vastuvõtupeol "Estonia" kontserdisaalis teatab dr. H. Mäe, et mingisugust mobilisatsiooni ei ole Eestis kavatsusel läbi viia. Edasi teatab Mäe, et rindest üle tulnud eesti sõjaväelastest on sõjavangist tagasi pöördunud 6.121 meest ja veel täna saabub Soomest 400 meest. Edasi teatab Mäe, et hetkel võitleb vabatahtlikena idarindel 11.000 meest.
  • 6. jaanuar - Venelased teevad Ingeris 2000 mehelise dessandi. Peale sõjaväe üksuste võtab selle likvideerimisest osa ka kohalik Omakaitse. Vene lennukid alustava Narva pommitamist ja teevad seda jaanuaris neljal korral.
  • 15. jaanuar - Luuakse postiühendus Eesti ja Saksamaa vahel.
  • 24. jaanuar - Rohkelt esitatud pealtkaebamiste kohta võtab raadios sõna Sisedirektor O. Angelus, kes manitseb rahvast mõtlema kaebuste esitamisel kainelt järele ja teatab, et kõik valekaebajad anatakse kohtu alla.
  • 26. jaanuar - Tegevust alustab Tallinna Tehnikaülikool.
  • 27. jaanuar - Lõpeb rindel olevatele sõduritele soojade riideesemete kogumine. Eestis kogutakse kokku 305.724 riideeset. Eestlased annetavad riideesemeid teadmises, et need lähevad rindel viibivatele eesti sõduritele. Tegelikult said eesti väeosad neist vähe. Küll aga nähti kasukaid ja muid riideesemeid hiljem tagalas teeninud sakslaste seljas.
  • 28. jaanuar - Tartu Ülikoolis alustavad õppetööd arsti-, loomaarsti- ja põllumajandusteaduskonnad.
  • 1. veebruar - Lõpevad aktsioonid - "Linn kingib maale vaimuvara" ja "Maa kingib linnale puid". Tallinnas koguti 17.650 raamatut, mis maakondadesse saadeti.
  • 2. veebruar - Avaldatakse määrus, mille § 5 on öeldud: "Ida maa-ala riigikomisariaadis on riigikeeleks saksa keel. Igas kindralkomissari piirkonnas on lubatud kohaliku keele kasutamine.
  • 8. veebruar - Kuulutatakse välja metsaraie aktsioon, mis kestab kuni 11. aprillini. Selle aja jooksul töötatakse üles 1.013.419 tihumeetrit küttepuid. Eeskuju andmiseks käib ka dr. Mäe oma meeskonnaga metsatöödel.
  • 14. veebruar - Eesti Ringhääling antakse tsiviilvõimude kätte ja lülitatakse Landessender Reval nimetuse all saksa ringhäälingu võrku.
  • 16. veebruar - Alustab tööd Tallinna Konservatoorium. Selle avamisaktusel teatab haridusdirektori abi, et 1943. aastal toimub Eesti üldlaulupidu ja ettevalmistused algavad 1942. aasta mais. Rindeolukorra muutuste tõttu jäi laulupidu ära.
  • 24. veebruar - Keelatakse Vabariigi aastapäeva nimetuse kasutamine. Selle asemel lubatakse kasutada sõna "vabaduspäev". "Estonia" kontserdisaalis toimunud aktusest võtab peale kindrakomissar Litzmanni osa veel mitu kõrget sõjaväelast. Oma populaarsuse tõstmiseks alustab Litzmann kõnet eesti keeles sõnadega: "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". Ta teatab, et vabadusristi kavaleridel on lubatud nüüdsest aumärkide kandmine.
  • 5. märts - Nõukogude lennukid pommitavad Narvat. Surma saab 8 tsiviilisikut. Märtsis pommitavad venelased Narvat veel kahel korral.
  • 8. märts - Ilmub dr Mäe üleskutse: "Kogugem rinde jaoks värvilist metalli!" Püstitatakse loosung: Anname kirkukellad relvadeks! Mõnelpool antaksegi kirikukellad ära, kuid siis hakkavad need kirikutest "kaduma". Lehtedes ilmuvad teated, et seal ja seal on kirikust kell ära varastatud. Kuulutatakse välja seemnevilja kogumise aktsioon. Kokku saadakse 836.000 kg. viljaseemet, mis jagatakse välja kannatada saanud taludele.
  • 11. märts - Tallinnast lahkub esimene ešelon 150 noorega Saksamaale tööteenistusse.
  • 15. märts - Nõukogude lennukid pommitavad Tallinnat. Saksamaalt saabub sõjavangist koju 166 eestlast, kes olid viidud mobiliseeritutena Venemaale, kust neil õnnestus põgeneda. Sakslased kuulutasid nad sõjavangideks ja alles dr. Mäe vahelesegamisel lastakse nad vabaks.
  • 11. aprill - Luuakse Eesti Kalurite Keskus. Toidulisa saamise eesmärgil võimaldatakse kalastamine ka asjaarmastajail.
  • 15. aprill - Tartus toimub 192 NKVD poolt mõrvatud isiku ümbermatmine.
  • 17. aprill - Narvas avatakse uus raudteesild. Hiljem pommitavad nõukogude lennukid selle puruks. 11. oktoobril avatakse sild uuesti.
  • 21. aprill - Põllutöödirektor kinnitab Põllumajanduslike Ühistute Keskliidu põhimääruse. Sinna kuuluvad: Eesti Tarbijate Keskühisus, Võieksport, Eesti Lihaeksport, Eesti Munaeksport, Kaubanduslik Keskühisus Estonia, Eesti Kalurite Keskus, Kartuliühingute Liit, Aedvilja Keskühisis, Eesti Seemneviljaühisus ja Põllumajanduslik Kirjastusühisus Agronoom. Linnavalitsused hakkavad elanikele aiamaad rentima, et linlased saaksid endale aiasaadusi kasvatada,
  • 26. aprill - Hitler mainib oma kõnes esmakordselt eesti sõjamehi, kes võitlevad ennastsalgava vaprusega kommunismi vastu.
  • 1. mai - Eesti Vabariigi seaduste järgi tegutsenud poliitiline- ja kriminaalpolitsei nimetatakse ümber julgeolekupolitseiks ja allutatakse otse Eesti Omavalitsuse juhile. Välipolitsei jääb endiselt politsei ja Omakaitse alluvusse, mis kuuluvad sisedirektooriumi koosseisu. 1941. aastal moodustatud Kriminaalkohtute asemel alustavad tegevust Ringkonna- ja Jaoskonnakohtud. Tallinnas hakkab ilmuma ajaleht Maa Sõna.
  • 3. mai - Dr. Mäe kõneleb Narvas ja teatab, et Eesti piir saab ulatuma Ilmjärveni ja Narva on tulevase Eesti pealinn. Et seda maa-ala elanikega täita, on vaja suurendada eesti rahva arvu. 20 aasta pärast peab eestlasi olema 2 miljonit ja 50 aasta pärast 3 miljonit.
  • 18. mai - Eestit külastab Ida-alade riigiminister A. Rosenberg.
  • 30. mai - Dr. A, Vendt teeb teatavks linlaste põllutöödele saatmise suuraktsiooni. Maale põllutööle peavad minema kõik 16-55 aasta vanused kodanikud, kes pole linnas töökohaga seotud. Venemaa tagalas hakatakse, "rahva soovile vastu tulles", mobiliseerima eesti "rahvuslikke" üksusi. Sinna koondatakse mehi, kes Eestist 1941. aastal vägivaldselt Venemaale viidi.
  • 1. juuni - Eesti Rahva Ühisabi direktoriks määratakse Otto Leesment. Vene partisanid põletavad maani maha Narva taga oleva Kuningaküla.
  • 6. juuni - Toimub Eesti põhiseadusjärgse valimiskogu salajane kokkutulek, kus moodustatakse põrandaalune valitsus. Kui 1941. aastal sai selgeks, et Eesti iseseisvuse taastamine sakslaste abiga ei tule kõne alla, jätkasid alles jäänud riigitegelased Jüri Uluots, Otto Pukk, Alfred Maurer ja teised salaja kohtumisi, mille tulemuseks oli valimiskogu kokkukutsumine.
  • 11. juuni - Ajaleht "Eesti Sõna" teatab, et Venemaalt on Narva karantiinipunkti kaudu optantidena tagasi kodumaale saabunud 7.500 inimest.
  • 14. juuni - Tähistatakse ülemaalise leinaseisakuga küüditamise aastapäeva.
  • 18. juuni - Dr. Mäe esitab terava protesti Molotovi nõudmisele Londonis, kus viimane nõuab peale sõja lõppu Balti riikide ühendamist N. Liiduga.
  • 23. juuni - Sakslased lubavad pühitseda Võidupüha (saksa landesvehri purustamist Võnnu all 1919.a.). Sel puhul kõneleb Tartus Dr. Mäe. Tähtvere pargis avatakse Vabadussõjas langenute mälestussammas.
  • 25. juuni - Vene lennukid pommitavad Narva raudteed.
  • 30. juuni - Ilmub määrus välipolitsei ja Omakaitse struktuuride kohta. Moodustatakse Tallinna, Harju-Järva, Viru, Tartu, Võru-Valga, Petseri, Pärnu-Viljandi, Saare-Lääne ja raudtee prefektuurid.
  • 31. juuli - Tallinnas viibib salajasel külaskäigul GESTAPO juht Heinrich Himmler. Üle kogu maa pühitsetakse punasest terrorist vabanemist. Pühitsemised toimuvad antud asula või linna vabanemise aastapäeval.
  • 2. august - Vene lennukid pommitavad Narvat.
  • 6. august - Vene lennukid pommitavad Narva-Jõesuud.
  • 13. august - Antakse välja Eesti Rahva Ühisabi (ERÜ) põhimäärus. Organisatsioon jaguneb 14 ringkonnaks, mis omakorda jagunevad 334-ks piirkonnaks. Viimased jagunesid rühmkondadeks ja majakondadeks. ERÜ-l oli veel mitu allosakonda, milledest ZEV tegeles äraviidud ja küüditatud isikute väljaselgitamisega. ERÜ organiseeris ka rindemeestele kingituspakkide saatmist. 1942. aastal saadeti põhjapiirkonna rindevõitlejatele 14.000 kingituspakki.
  • 16. august - Septembris moodustatud noorteorganisatsiooni Eesti Noored (EN) juhtivtegelased sõidavad Saksamaale õppereisile. Organisatsiooni põhiülesandeks on: noorte suunamine tulevikuvaliku tegemisel ja nende teadvuse vabastamine punase aasta taagast. EN organisatsiooni võisid astuda 10-17 aasta vanused noored. EN allüksusteks olid malevad, mis jagunesid malevkondadeks, lippkondadeks, salkadeks ja sõpruskondadeks. Vormiriietuseks oli tumesinine pluus, mustad püksid ja sinine kaelarätt. Embleemiks oli eesti lipuvärvidega seotud mõõk ja viljapea.
  • 28. august - Tallinna vabastamise aastapäeval teeb piirkonnakommisar Litzmann teatavaks, et Hitler on andnud nõusoleku Eesti Leegioni asutamiseks.
  • 1. september - Narva linn eraldatakse eesti tsiviilalast ja allutatakse saksa relvajõududele. Narva sissesõiduteed tõkestatakse ja linna pääseb vaid lubadega. Piiri ületajate pakid otsitakse läbi.
  • 3. oktoober - Vene lennukid pommitavad Narvat.
  • 3. oktoober - Narva pommitamisel vene lennukite poolt saab surma 7 tsiviilisikut.
  • 15. oktoober - Üle kogu maa alustavad koolid õppetööd.
  • 2. november - Eestis kehtestatakse talvine aeg. Kellad lükatakse tunni võrra tagasi.
  • 26. november - Eesti Omavalitsus kehtestab ERÜ ettepanekul emade kaardid, mille alusel emad saavad laste pealt soodustusi.
printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 24. 08. 2007. 03:39