banner_ardu-grill.PNG

et et

Tartu Hoiu-laenuühistu finantskool. Rahakool

Seksuaaltervise kool

Beebikool

Moekool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE

MEHELT MEHELE

Toidukool

Väikelaste kool

Põhikool

Ametikool / Kutsekool

Gümnaasium

Ülikool / Kõrgkool

Liikluskool / Autokool

Elukool / Elukestev õpe



turvakood

lapsevanem-logo.gif

AASTA 1943

Lapsevanem.ee - Sisukestev õpe lapsevanemale :: AASTA 1943 Matemaatika, füüsika, ajalugu, inimeseõpetus jne. Kõik selleks et abistada õppijat.AASTA 1943,Matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort

Kroonika AASTA 1939 <> AASTA 1940 <> AASTA 1941 <> AASTA 1942 <> AASTA 1943 <> AASTA 1944

  • 4. jaanuar - Saksamaalt saabuvad tagasi Tallinna esimesed riigitööteenistuses teeninud. Neid tervitavad Raekoja platsil kindralkomissar Litzmann ja Omavalitsuse juht dr. Mäe.
  • 15. jaanuar - Toimub ligi 12 tundi kestnud venelaste õhurünnak Narvale. Surma saab 7 tsiviilisikut.
  • 22. jaanuar - Paberi puudusel lõpetab üksiknumbrite müügi ajaleht "Postimees". Seda on sunnitud tegema ka kõik teised ajalehed. Ainult saksakeelne "Revaler Zeitung" ilmub endises mahus. Eestikeelsetes ajalehtedes ilmuvad kuulutused, kus eestlastel soovitatakse "keele õppimise eesmärgil" tellida "Revaler Zeitungit".
  • 27. jaanuar - Toimub õhurünnak Tartule. Surma saab 18 ja haavata 13 tsiviilisikut. Hukkub prof. T. Lippmaa koos perekonnaga. Hukkunuile korraldatakse ülelinnalised matused.
  • 30. jaanuar - Ajaleht "Eesti Sõna" avaldab ametlike pühade loetelu, kus Eesti Vabariigi aastapäev on nimetatud "vabaduspäevaks", mis pidavat tähistama Eesti täielikku lahkulöömist Venemaast.
  • 1. veebruar - Moodustatakse Eesti Leegioni Sõprade Selts, mille esimeheks saab kolonel J. Soodla. Avaldatakse Leegioni vastuvõtukohad ja ajad.
  • 9. veebruar - Toimub venelaste õhurünnak Narvale, mille tagajärjel süttib üks sakslaste laskemoonarong.
  • 10. veebruar - Uus õhurünnak Narvale.
  • 14. veebruar - Toimub õhurünnak Tallinnale. Pommid langevad Narva maanteele, Viru värava piirkonda, Raekoja platsile, Koplisse ja mujale. Surma saab üle paarikümne tsiviilisiku.
  • 18. veebruar - Keelatakse suuremate spordivõistluste ja maavõistluste pidamine. Peatatakse elukutseliste sportlaste tegevus.
  • 24. veebruar - Eesti Vabariigi aastapäeva ehk "vabaduspäeva" aktusel annab kindralkomissar Litzmann 55-le eesti taluomanikule normikohustuste eeskujuliku täitmise eest nende talud "pärisomandina" tagasi.
  • 4 märts - Sakslaste poolt arreteeritakse Viru maavanem Erenurm, kes viiakse Tallinna, kus ta hiljem vabastatakse.
  • 13. märts - Vene lennukid pommitavad Narvat. Tsiviilelanike hulgas on hukkunuid.
  • 16. märts - Toimub taas õhurünnak Narvale.
  • 21. märts - Taanis algab kohtuprotsess Karl Säre ja Joh. Meeritsa üle, kes olid tapnud oma parteikaaslase Eltermanni. Meerits mõistetakse surma. Säre antakse üle saksa võimudele.
  • 23-25. märts - Vene lennukid pommitavad igal öösel Tallinnat ja 25. märtsil Narvat. Tallinnas saab surma 12 ja haavata 13 linnakodanikku.
  • 28. märts - Viljandis vabastatakse suure tseremooniaga sõjavangilaagrist punaarmee poolelt üle tulnud eestlased. Vangilaagris käisid kõnelemas Litzmann ja Mäe.
  • 30. märts - Ilmub Omavalitsuse juhi korraldus, mis kohustab kõiki reservohvitsere ja allohvitsere astuma vabatahtlikult Eesti Leegioni.
  • 31. märts - Lahti raadiojaam Soomes teatab, et on tehnilistel põhjustel sunnitud katkestama eestikeelsete saadete edastamise. Palutakse jälgida erisaateid, mis antakse eetrisse perioodiliselt - tähtsamate sündmuste puhul.
  • 12. aprill - Suri Eesti Vabadusõja sangar kol. V. Puskar.
  • 1. mai - Pühitsetakse "töö ja võitluspüha". Staa˛ikatele töötajatele jagatakse preemiaid.
  • 6. mai - Omavalitsuse juhi määrusega kehtestatakse kalureile üldine püügikohustus. Saksa politseijuht Möller teatab, et riigikomissari käsul peab Eesti andma 700 meest eripataljoni moodustamiseks, mis saadetavat Leningradi raudteed valvama. Tegelikult saadetakse need 700 "vabatahtlikku" Leedusse kordusõppustele, kust nad hiljem Valge-Venemaale viiakse.
  • 13. juuni - Vene lennukid pommitavad Narvat. Kannatada saavad raekoda, Viru tänav, Linnamuuseum ja mitu teist hoonet.
  • 14. juuni - Ülemaaline rahvuslik leinapäev küüditatude mälestamiseks.
  • 16. juuni - Vene lennukid pommitavad Narvas Kreenholmi linnaosa. Surma saab umbes 70 saksa ametnikku ja sõjaväelast.
  • 18. juuni - Toimub järjekordne õhurünnak Narvale.
  • 24. juuni - Vene lennukid pommitavad Narvat.
  • 1. juuli - Vallandatakse töölt suur hulk eesti ametnikke, kellele pannakse süüks inglise orientatsiooni ja rahvuslust.
  • 4. juuli - Valgas toimub laulupäev.
  • 17. juuli - Avaldatakse Eesti Omavalitsuse juhi määrus, mis lubab kutsuda 17-45 aasta vanuseid meeskodanikke Omakaitse teenistusse piiramatuks ajakas.
  • 24. juuli - Esimese maailmasõja ajal Eestist Vorone˛i evakueeritud Tartu Ülikooli raamatud saabuvad Tartu ja antakse pidulikul aktusel Ülikoolile tagasi.
  • 3. august - Suur tulekahju Jõhvis, kus hävib ligi paarkümmend hoonet.
  • 6. august - Saksa sõjavägede peakorterist teatatakse, et pataljon Narva on näidanud idarindel üles erilist vaprust ja et see eesti väeosa on hävitanud lahingutes 34 vaenlaste tanki.
  • 28. september - Tallinnas on salajasel külaskäigul Himmler, ja peab läbirääkimisi mobilisatsiooni läbiviimise üle.
  • 10. oktoober - Kadriorus määratakse ametisse kindralinspektor J. Soodla.
  • 27. oktoober - Tallinnas toimub suur koosolek, kus Dr. Mäe teatab 1925. aastal sündinud noormeeste sundmobilisatsioonist.
  • 12. detsember - Avadatakse määrus 1924. aastal sündinud meeste moblisatsiooni kohta.
  • 17. detsember - Rindel võitlevatele sõduritele viiakse 35.000 kogutud kingituspakki.
  • 22. detsember - Eesti kaitsepataljonid nimetatakse ümber politsepataljonideks.
  • 25. detsember - Venemaal formeeritud Eesti Korpus saadetakse Velikie Luki all rindele, kus lahingud kestavad ka veel jaanuaris. Neis lahingutes saab surma tuhandeid venelaste poolt mobiliseeritud eestlasi.
printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 24. 08. 2007. 03:39