banner_ardu-grill.PNG

et et

Tartu Hoiu-laenuühistu finantskool. Rahakool

Seksuaaltervise kool

Beebikool

Moekool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE

MEHELT MEHELE

Toidukool

Väikelaste kool

Põhikool

Ametikool / Kutsekool

Gümnaasium

Ülikool / Kõrgkool

Liikluskool / Autokool

Elukool / Elukestev õpe



turvakood

lapsevanem-logo.gif

Enamlastel polnud Eestit vaja

Lapsevanem.ee - Sisukestev õpe lapsevanemale :: Enamlastel polnud Eestit vaja Matemaatika, füüsika, ajalugu, inimeseõpetus jne. Kõik selleks et abistada õppijat.Enamlastel polnud Eestit vaja,Matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort

Järgmisel päeval loodi Petrogradis Ukraina rahvusnõukogu ja nõuti ukraina keele kehtestamist koolides ja kohtutes ning erikomissari valitsuse juurde Ukraina asjade tarvis.

Eesti poliitikute esimene mure pärast riigipööret oli organiseerumine. 9. (22.) märtsil loodi Tallinnas kõigi eesti seltside esindajate osalusel Eesti liit, mille esimeheks valitud Otto Strandmanni koostatud programm nägi ette Eesti autonoomia.

Analoogilised Eesti liidud tekkisid üle maa. Lõuna-Eestis võtsid rahva esindamise ülesanded enda peale Põhja-Balti sõjapõgenike abiandmise komiteed. Komiteede esimees Jaan Tõnisson oli veebruarirevolutsiooni järel saanud Ajutise Valitsuse juhi vürst Lvovi käest lubaduse toetada Eesti omavalitsuse seadust.

Omavalitsuse kehtestamise küsimuses peeti 11.-13. (24.-25.) märtsil Tartus Petrogradi ja kõigi Eesti maakondade (peale Saaremaa) esindajate ühine nõupidamine.

Üksmeelselt pooldati autonoomiat ja koostati Ajutisele Valitsusele esitatav sellekohane seaduseelnõu.

Maal korra tagamiseks otsustati luua demokraatlikel alustel maaomavalitsused senise rüütelkonna valitsuse asemele.


Eesti sõjaväelaste demonstratsioon Petrogradis

Tallinlased soovisid ühendada Põhja- ja Lõuna-Eesti, tartlased pooldasid kahte ku- bermangu. Lõpuks saavutati kompromiss: ühise maavalitsuse juures jääb Põhja-Liivimaa ajutiselt administratiivselt iseseis- vaks oma kubermangu abikomissariga.

Eelnõu anti valitsusele üle 17. (30.) märtsil. Et eelnõu marineeriti valitsuses, aidati see läbi suruda “revolutsioonilisel teel” kuni 40 000 eestlase paari versta pik- kuse rongkäiguga läbi Petrogradi 26. märtsil (8. aprillil).

Rongkäigus marssis 12 000 – 15 000 eesti sõjaväelast 30 orkestriga. Ametlikult korral- dati rongkäik Eesti talurahva vabastamise mälestuseks.

Sellest eestlaste ühisüritusest ei võtnud osa enamlased, kes rongkäigu etteval- mistuskoosolekul teatasid: “Meile pole Eestit vaja! Meie ei taha temast midagi teada!”

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 19. 11. 2007. 10:03