banner_ardu-grill.PNG

et et

Tartu Hoiu-laenuühistu finantskool. Rahakool

Seksuaaltervise kool

Beebikool

Moekool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE

MEHELT MEHELE

Toidukool

Väikelaste kool

Põhikool

Ametikool / Kutsekool

Gümnaasium

Ülikool / Kõrgkool

Liikluskool / Autokool

Elukool / Elukestev õpe



turvakood

lapsevanem-logo.gif

Esimene president valiti valimiskogu poolt

Lapsevanem.ee - Sisukestev õpe lapsevanemale :: Esimene president valiti valimiskogu poolt Matemaatika, füüsika, ajalugu, inimeseõpetus jne. Kõik selleks et abistada õppijat.Esimene president valiti valimiskogu poolt,Matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort

Valimiskogus, kuhu vastavalt põhiseadusele kuulusid Riigivolikogu, Riiginõukogu ja omavalitsuste esindajate kogu,oli kokku 240 liiget. Ja kuna kõik nimetatud instantsid olid esitanud presidendi kandidaadiks ainult ühe kandidaadi, kelleks oli Konstantin Päts, siis vastavalt Põhiseadusele, mis sätestas, et kui presidendikandidaadiks on üles seatud vaid üks kandidaat, valib presidendi valimiskogu.

Valimiskogus pidi presidendi kandidaat saama salajasel hääletamisel kolm viiendikku valimiskogu seadusliku koosseisu häältest, ehk vähemalt 144 häält. Vähema arvu poolthäälte puhul tulnuks presidendi valimine panna rahvahääletusele.

Valimiste läbiviimine oli vastavalt Põhiseadusele pandudRiigivolikogu esimehe Jüri Uluotsale. Iga valimiskogu liige sai kaks sedelit, kus ühele neist oli kirjutatud „poolt” ja teine sedel on tühi. Kõik valimiskogu liikmed kutsuti valimiskasti juurde tähestiku järjekorras ükshaaval. Häälte lugemine toimus valimiskogu nimekirjas tähestiku järjekorras olevat viie esimese liikme poolt.

Valimiste lõppedes tegi Riigivolikogu esimees Jüri Uluots teatavaks valimiste tulemused.Valimiskogusse kuulunud 240st liikmest võttis valimistest osa 238 liiget. Sama palju oli ära antud ka valimissedeleid. Presidendikandidaadi Konstantin Pätsi poolt hääletas 219 valimiskogu liiget. 19 hääletamissedelit olid tühjad. Seega sai Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks Konstantin Päts.

1939. aastal otsustas president K. Päts koos valitsusliikmetega loobuda sõjalisest vastupanust ja sõlmida N. Liiduga baaside leping, lootes kuni viimase hetkeni Saksamaa sekkumisele, ning uskudes, et tal õnnestub Eesti sõjast eemal hoida.

 
Konstantin Päts Burashevo vaimuhaiglas

1940. aastal küüditasid nõukogude okupatsi- oonivõimud Konstantin Pätsi koos perekonnaga Venemaale Ufa linna. 1941. aastal ta arreteeriti ja viibis mitmes vanglas. 1954. aasta 18. detsembril toodi Konstantin Päts Venemaalt Jämejala vaimuhaiglasse, kuhu rahvas hakkas massiliselt annetusi tooma. Sellest kohkunud punased ametivõimud viisid president Pätsi kiiresti Burashevo vaimuhaiglasse, kus ta 18. jaanuaril 1954. aastal, olles täie mõistuse juures, suri. 1990. maeti Konstantin Päts austusavaldustega ümber Metsakalmistule oma abikaasa kõrvale.

Siberis lesestunud poja abikaasa tuli koos poja Mattiga tagasi Eestisse 1946. aastal. Nende noorem poeg Enn suri lastekodus Matti käte vahel näljasurma.

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 16. 01. 2008. 01:43