banner_ardu-grill.PNG

et et

Tartu Hoiu-laenuühistu finantskool. Rahakool

Seksuaaltervise kool

Beebikool

Moekool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE

MEHELT MEHELE

Toidukool

Väikelaste kool

Põhikool

Ametikool / Kutsekool

Gümnaasium

Ülikool / Kõrgkool

Liikluskool / Autokool

Elukool / Elukestev õpe



turvakood
lapsevanem-logo.gif

Menopaus

Lapsevanem.ee - Sisukestev õpe lapsevanemale :: Menopaus Matemaatika, füüsika, ajalugu, inimeseõpetus jne. Kõik selleks et abistada õppijat.Menopaus,Matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort

Menopaus

Kas pole veel liiga vara menopausile mõelda? Võib-olla. Aga mõtlema tuleb hakata oma tervisele eriti olulistel 15–20 aastal enne menopausi. Aeg neli-viis aastat enne ja üks aasta pärast viimast menstruatsiooni on tuntud kui klimakteerium ehk üleminekuiga. See kujutab endast järkjärgulist protsessi, mille käigus hakkavad toimuma mitmed muutused. Menopaus või “elu muutus” ei ole haigus, vaid naise elutsükli loomulik osa. Naised kogevad menopausi erinevalt: mõnele tähendab see naiselikkuse vähenemist, teistele uue enesekindluse ajajärku.

Hormonaalsed muutused menopausi ajal

Menopausi ajal toimuvad naise kehas mitmed hormonaalsed muutused. Suguhormoonide östrogeeni ja progesterooni tootmine väheneb järk-järgult. Menopausi sümptomeid võib põhjustada eelkõige östrogeenivaegus ja viia teatud haiguste tekkeni.

Östrogeenidel on naise kehas oluline osa. Nad reguleerivad viljakust ja järglaste saamist, stabiliseerivad luid, säilitavad naha elastsust, tugevdavad immuunsüsteemi ja parandavad üldist heaolu. LOE EDASI

Kontrolli oma tervist

Günekoloogi juures käimine on parim võimalus arutada oma probleeme kellegagi, kellel on teadmised naiste tervisest ja aega kuulata.
Kui miski teeb teile muret, koostage enne vastuvõtule minekut nimekiri. Kui arst küsib teilt teie enesetunde kohta, rääkige sellest enne läbivaatust.
Vastuvõtul võetakse tavaliselt uriini- ja vereproov, kaalutakse ja mõõdetakse vererõhku. Rindade kontroll on iga günekoloogilise läbivaatuse tavapärane osa, kuid seda peaks tegema tihedamini kui kord aastas LOE EDASI

Suur vajadus menopausi sümptomite leevendamise järele

Ootamatu kuumahoog, ärkamine öösel higisena ja peksleva südamega, meeleolu muutused ühegi ilmse põhjuseta...

Need on kõik sagedased sümptomid, mida enamik naisi kogeb menopausi ajal, tavaliselt 50ndate eluaastate algul või keskel. Neid põhjustab munasarjade töö loomupärane järsk aeglustumine. See viib suguhormoonide oluliselt vähenenud tootmiseni ja viimaks menstruatsioonide lõpliku lakkamiseni, mis tähendab naise viljakuse kadumist. Lisaks ägedatele, sageli häirivatele menopausi sümptomitele võivad naised menopausi ajal kogeda ka pikaajalisi tervisemõjusid, näiteks osteoporoosi ja südame-veresoonkonna haigusi. LOE EDASI

 

Menopausi järgud

Arstid jagavad menopausi kolme järku.

Premenopaus algab viis kuni kümme aastat enne viimast menstruatsiooni. Hormoonide tootmine munasarjades kahaneb järk-järgult. Esimene viide premenopausile on see, et naine märkab oma menstruatsioonide ebakorrapärasemaks muutumist.

Perimenopausi võib kirjeldada kui “tegeliku ülemineku” ajajärku. See algab umbes aasta enne viimast menstruatsiooni ja lõpeb aasta pärast seda.

Postmenopaus algab perimenopausi lõpuga ja lõpeb 65 aasta vanuses. LOE EDASI

Raseduse vältimine menopausi ajal

Kuigi ebaregulaarsed menstruatsioonid premenopausis on märk vanusega seotud viljakuse vähenemisest, on rasestumine siiski viimase menstruatsioonini võimalik. Teie arst saab teid sobiliku rasestumisvastase vahendi valikul oluliselt aidata, kuid ta ei saa teie eest otsustada. Põhimõtteliselt on hormonaalsed rasestumisvastased vahendid sama sobivad kui mittehormonaalsed vahendid. Siiski on mõned asjad, millega tuleb arvestada. LOE EDASI

 

 

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 31. 05. 2010. 15:39