banner_ardu-grill.PNG

et et

Tartu Hoiu-laenuühistu finantskool. Rahakool

Seksuaaltervise kool

Beebikool

Moekool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE

MEHELT MEHELE

Toidukool

Väikelaste kool

Põhikool

Ametikool / Kutsekool

Gümnaasium

Ülikool / Kõrgkool

Liikluskool / Autokool

Elukool / Elukestev õpe



turvakood

lapsevanem-logo.gif

Populaarsus sõltub geenidest

Lapsevanem.ee - Sisukestev õpe lapsevanemale :: Populaarsus sõltub geenidest Matemaatika, füüsika, ajalugu, inimeseõpetus jne. Kõik selleks et abistada õppijat.Populaarsus sõltub geenidest,Matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort

Populaarsus sõltub geenidest

05.07.2009 avaldati värskes ajakirja Scientific American Mind, juulinumbris USA teadlaste uuringu tulemused, mis näitasid, et inimese suhtlusvõrgustiku suurus ja struktuur on seotud tema DNAga.

Me peame endastmõistetavaks, et meie sotsiaalse käitumise teatud aspektid – näiteks see, kas suhtleme pidudel vabalt võõrastega või eelistame märkamatuna nurgas istuda – on seotud pärilikkusega. Hiljuti tõestasid California San Diego ja Harvardi ülikooli teadlased aga, et geenide mõjuvõim ei piirdu sellega: need mõjutavad ka meie suhtlusvõrgustike laadi ja meie positsiooni neis.

California San Diego ülikooli politoloog James Fowler ja tema kolleegid uurisid 1110 noorukieas ühe- ja kahemunaraku kaksikut. Nad avastasid, et kaksikute suhtlusvõrgustike kolm aspekti näivad olevat mõjutatud geenidest. See, kui palju teismelisi teiste poolt sõbraks nimetatakse ja kui suure tõenäosusega nende sõbrad üksteist tunnevad, paistab olevat umbes 50 protsendi ulatuses pärilik. See, kas nooruk paikneb võrgustiku keskel või selle äärealas, osutus umbes 30 protsendi ulatuses pärilikuks.

„Meil on teatud kaasasündinud omadused, mis kallutavad meid võrgustiku teatud osa poole,” selgitas Fowler. „Eri inimestel on erinev soodumus teistega sõbruneda ja oma sõpru omavahel tutvustada.” Geneetiline alus, millele uuring viitab, on Fowleri hinnangul tõenäoliselt segu geenidest, mis on seotud selliste isiksusomadustega nagu huumorimeel, lahkus ja ekstravertsus.

Fowler ja tema kaasautorid on juba varem näidanud, et tervisega seotud omadused ja harjumused, sealhulgas ülekaalulisus ja suitsetamine, näivad levivat mööda suhtlusvõrgustikke – näiteks kalduvad inimesed, kelle sõbrad kaalus juurde võtavad, ka ise tüsenema. Olles näidanud, et sotsiaalsete võrgustike juures mängib rolli geneetika, on teadlased võtnud ette juba järgmise küsimuse: kas on võimalik, et rasvumisega seotud geenid ei avalda mõju mitte otseselt organismile, vaid mõjutavad inimese suhtlusvõrgustikku viisil, mis loob soodumuse ülekaaluga „nakatumiseks”? „Suhtlusvõrgustikud võivad olla kanalid, mille kaudu geenid toimivad,” arvab Fowler. „See on üsna julge ja spekulatiivne oletus, aga see on esimene samm.”

Märkus: Ajakirjast ilmus artikkel pealkirja all „Populaarsuse geenid” (Popularity Genes).

Ülevaade online ajakirjas: http://www.scientificamerican.com/article.cfm?id=popularity-genes

 

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 22. 07. 2009. 14:40