banner_ardu-grill.PNG

et et

Tartu Hoiu-laenuühistu finantskool. Rahakool

Seksuaaltervise kool

Beebikool

Moekool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE

MEHELT MEHELE

Toidukool

Väikelaste kool

Põhikool

Ametikool / Kutsekool

Gümnaasium

Ülikool / Kõrgkool

Liikluskool / Autokool

Elukool / Elukestev õpe



turvakood

lapsevanem-logo.gif

Bakterid ja rasvumjine

Lapsevanem.ee - Sisukestev õpe lapsevanemale :: Bakterid ja rasvumjine Matemaatika, füüsika, ajalugu, inimeseõpetus jne. Kõik selleks et abistada õppijat.Bakterid ja rasvumjine,Matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort

Kas bakterid võivad olla inimese rasvumise põhjuseks?

04.03.2010 On võimalik, et teatud bakterid võivad tekitada nii põletikku, mis mõjutab söögiisu, kui ka põletikulisi soolehaigusi, nagu Chrohni tõbi ja koliit. Teisisõnu, mikroorganismid on põhjuseks, miks söömisega enesele liiga tehakse – nii teatasid Andrew Gewirtz ja tema kolleegid Atlanta Emory Ülikoolist.

„Varasemad uuringud on näidanud, et bakterid võivad mõjutada seda, mil määral toidust energia kätte saadakse, ent antud tulemused osutavad, et soolebakterid võivad tegelikult mõjutada ka söögiisu,” ütles Gewirtz.

„Rasvumise epideemia on põhjustanud inimesed, kes söövad liiga palju; kuid miks üldse inimesed on hakanud rohkem sööma?”

Gewirtzi sõnul osutavad uuringud, et siin võivad rolli mängida just nimelt bakterid – konkreetsel bakterite populatsioonil, mis kasvab jõudsalt seetõttu, et teised konkureerivad bakterid on antibiootikumide poolt organismist välja aetud, võib olla ligipääs puhtale veele ja teistele kaasaegse elu tingimustele.

Gewirtzi meeskond jõudis nende tulemusteni täiesti juhuslikult.

„Me uurisime koliidi käes vaevlevaid hiiri,” rääkis Gewirtz telefoniintervjuus. Meeskond kahtlustas, et koliiti põhjustas mingit tüüpi mikroorganism. Ennetamaks hiire embrüote nakatumist, istutati embrüo ümber surrogaatema organismi.

Kohe varsti pärast sündi võis hiirepoegadelt leida nii baktereid kui mitmeid teisi mikroorganisme. Kolooniad, mis püsivad nahal ja soolestikus terve elu, sarnanesid olemuselt emahiirtes leiduvate kolooniatega.

Võrreldes emahiirtega ei esinenud koliit küll nii raskel kujul, kuid hiirepojad muutusid tüsedaks ja neil kujunes välja ainevahetussündroom – hulk sümptomeid, kuhu kuuluvad kõrgenenud kolesteroolitase, liigse rasva koondumine kõhupiirkonda, kõrge vererõhk ja insuliini resistentsus.

Insuliini resistentsus tähendab, et keha ei kasuta toidu lõhustamiseks insuliini piisavalt efektiivselt ja selles võibki Gewirtzi arvates peituda kogu asja tuum.

VARASEMAD UURINGUD

Teadlastele meenus hiljutine uurimus, mille käigus normaalkaalus hiired muutusid tüsedaks, kui neid toideti rasvunud hiirtelt pärit soolebakteritega.

Koos meeskonnaga, kuhu kuulus ka Ruth Ley New Yorgi Cornelli Ülikoolist, töötati selle nimel, et selgusele jõuda, mis rolli soolebakterid võiksid siin mängida. „Me arvame, et hiirtel on kalduvus soolepõletikele,” ütles Gewirtz. „Kui esineb palju põletikule viitavaid sümptomeid, siis insuliin ei toimi korralikult.”

Abi oli nädalaid kestvast antibiootikumiravist ja dieetidest.

„Kui me vähendame hiirtele sisseantavaid toidukoguseid, siis on nendega enamasti kõik korras; igatahes ei ole nad siis enam rasvunud,” selgitas Gewirtz. „Kuid nad on siiski endiselt insuliinresistentsed.”

Gewirtzi meeskond töötab nüüd selle nimel, et neil õnnestuks kindlaks teha asjaga seotud mikroorganismid. Samuti on eesmärgiks teada saada, kas rasvunud inimestel esineb unikaalseid soolebaktereid.

Teadlased on kursis sellega, et soolestikus elutseb sadu erinevaid bakteriliike ja et keskmisel inimesel on umbes 2 kg baktereid. Kolmapäeval teatasid Hiina teadlased ajakirjas Nature, et nad on avastanud inimese soolestikus 1000 erinevat bakteriliiki.

Kas ehk oleks rasvumist võimalik ravida antibiootikumide manustamisega, et viia organismist välja need bakterid, mis põhjustavad liigsöömist?

„Organismis juba olemasolevaid baktereid on väga raske asendada,” ütles Gewirtz. Uuringud näitavad, et selliste haiguste nagu Crohni tõbi ravimine on keeruline, isegi kui manustada mitmeid kuid antibiootikume.

Originaalartikkel: Reuters, 04.03.2010

 

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 16. 03. 2010. 01:51