banner_ardu-grill.PNG

et et

Tartu Hoiu-laenuühistu finantskool. Rahakool

Seksuaaltervise kool

Beebikool

Moekool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE

MEHELT MEHELE

Toidukool

Väikelaste kool

Põhikool

Ametikool / Kutsekool

Gümnaasium

Ülikool / Kõrgkool

Liikluskool / Autokool

Elukool / Elukestev õpe



turvakood

lapsevanem-logo.gif

Laste vaktsineerimine gripi vastu

Lapsevanem.ee - Sisukestev õpe lapsevanemale :: Laste vaktsineerimine gripi vastu Matemaatika, füüsika, ajalugu, inimeseõpetus jne. Kõik selleks et abistada õppijat.Laste vaktsineerimine gripi vastu,Matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort

Laste vaktsineerimine gripi vastu kaitseb tervet kogukonda

09.03.2010 Ebatavaline uuring, mis viidi läbi 49 põlluharijatest hutteriidide koloonias Lääne-Kanada kõrvalistes maanurkades, pakub seni kindlaimat tõestust hüpoteesile, et koolilaste vaktsineerimine gripi vastu kaitseb selle haiguse eest tervet kogukonda.

Kuigi ka varasemad uuringud on näidanud „karjaimmuunsuse“ olemasolu, nagu teadlased seda nimetavad, ei ole senised tulemused olnud samavõrd ümberlükkamatud, kuna uuringud on läbi viidud vähem isoleeritud paikades, kuhu jõuab rohkem gripi tekitajaid. Pealegi vaktsineeriti ainult ühe varasema uuringu käigus enam kui 80 protsenti kogukonna lastest, nagu tehti nüüd. Kuna edu saavutati paljudes eri kogukondades, milles vaktsineeritute suhtarv oli väga suur, võib järeldada, et määrava kaitseelemendina toimisid just kaitsesüstid, mitte aga hea õnn, viiruse mutatsioonid, käte pesemine või muud tegurid.

Uuringu jaoks, mille viisid läbi teadlased mitmetest Kanada ülikoolidest ja Tennessee St Jude’i laste uurimishaiglast, andsid raha Kanada ja USA valitsused. Tulemused avaldati teisipäeval Ameerika Meditsiiniühingu ajakirja (The Journal of the American Medical Association) võrguväljaandes.

„See on kaalukas uuring, mille teostamine nõudis otse herakleslikku pingutust,“ sõnas dr Carolyn B. Bridges, Haiguste Kontrolli ja Ennetamise Keskuste ekspert gripi epidemioloogia alal. „Ma pean nende ees mütsi maha võtma.“

Dr Anthony S. Fauci, projekti toetanud Riikliku Allergia- ja Nakkushaiguste Instituudi direktor, nimetas seda „väga tubliks uuringuks“ ja lisas, et kuigi uurimus viidi läbi 2008./09. aasta hooajalise gripi vaktsiiniga, kinnitavad selle tulemused Ameerika valitsuse otsust vaktsineerida hiljutise seagripipandeemia ajal esmajärjekorras just lapsed.

„Seda oli ilmselgelt tarvis laste kaitsmiseks, aga ühtlasi kaitsti seeläbi tõenäoliselt ka vanemaid inimesi,“ ütles dr Fauci.

Selle ainulaadse uuringu teostamiseks tegi uurimisrühma juht dr Mark Loeb Ontario McMasteri Ülikoolist „sõna otseses mõttes sadu telefonikõnesid“ Alberta, Saskatchewani ja Manitoba 187 hutteriidide kogukonnale, paludes neil uuringuga liituda.

Nagu mennoniidid ja amišidki, pärinevad hutteriidid ühest 16. sajandi šveitsi protestantide usulahust. Nad lasevad end ristida täiskasvanueas, keelduvad sõjaväeteenistusest, kõnelevad saksa keele dialekti ning kannavad isevalmistatud musti vammuseid ja pikki seelikuid.

„Eri kogukondade liikmeid saab eristada nende tanul olevate mummude suuruse järgi,“ sõnas dr Loeb.

Olgugi et hutteriidid kortsutavad kulmu televisiooni ja raadio peale, kasutavad nad autosid ja tänapäevaseid traktoreid. Meditsiinilisest seisukohast on märkimisväärne, et nad elavad kuni 160 inimesest koosnevates kogukondades, kus puudub eraomand; neil on oma koolid ja kõigile ühine söökla ning välismaailmaga puutuvad nad vähe kokku. Kõik kogukonnad valitsevad end ise, kuid nagu ütles dr Loeb, „pärast seda, kui üks äärmiselt edumeelne Alberta piiskop mõistis uuringu kasulikkust ülejäänud maailma jaoks ja asus seda toetama,“ hääletas ligi 50 kogukonda osalemise poolt.

Hutteriididel ei ole religioosseid vastuväiteid lääne meditsiinile, sõnas see „äärmiselt edumeelne“ piiskop John K. Stahl, 76, telefoniintervjuus. Kuigi nad eraldavad end tahtlikult muust maailmast, tegelevad nad ometi heategevusega – näiteks käivad paljud regulaarselt verd andmas.

Mõned ei vaktsineeri oma lapsi, kuid seda mitte usulistel kaalutlustel. „Mitmed perekonnad eelistavad arstirohtudele ravimtaimi,“ selgitas piiskop Stahl.

25 liitunud koloonias said kõik kolme- kuni viieteistaastased lapsed 2008. aasta lõpus gripivastase kaitsesüsti; ülejäänud 24 koloonias süstiti lastele selle asemel A-hepatiidi vaktsiini. (Hepatiidi esinemist ei uuritud, kuid hoidmaks uurijaid teadmatuses selle kohta, millised kolooniad said gripivaktsiini, tuli kasutada platseebot. Hepatiidivastastest süstidest on vähemalt mingit kasu, samas kui steriilse vee süstimisest ei ole.)

Eelmise aasta juuniks oli enam kui kümme protsenti kõigist täiskasvanutest ja lastest platseebot saanud kogukondades põdenud laboratoorsel teel kinnitatud hooajalist grippi. Gripivaktsiini saanud kogukondades oli vastav näitaja alla viie protsendi.

Uurijad arvutasid välja, et vaktsineerimise „kaitseefekt“ terve kogukonna jaoks oli 60 protsenti. Dr Bridgesi sõnul võib sellest järeldada, et gripisüstide tegemine ainuüksi koolilastele kaitseb eakaid täpselt niisama hästi kui eakate inimeste endi vaktsineerimine.

Haiguste Kontrolli ja Ennetamise Keskused sellist strateegiat siiski ei poolda, hoiatas dr Bridges, „sest riskirühma kuuluvaid inimesi tuleks sellegipoolest vaktsineerida.“

Eelmise olulise uuringu selles vallas viis 1968. aastal Michigani osariigis Tecumseh’s läbi gripiekspert dr Arnold S. Monto, kes õpetab siiani Michigani Ülikooli rahvatervise instituudis.

7500 elanikuga Tecumseh oli juba pikka aega osalenud suuremas uuringus, mis sarnanes Massachusettsi osariigis Framinghamis läbi viidud kuulsa südameuuringuga, kui Aasias puhkes 1968. aasta Hongkongi gripipandeemia. Tol ajal olid gripisüstid võrdlemisi haruldased ning dr Monto sõitis Indianapolisesse, et saada Eli Lillyst sadu vaktsiiniannuseid. Tema meeskond vaktsineeris enam kui 85 protsenti Tecumseh’ õpilastest. (Dr Monto sõnul keeldusid süstist vaid vähesed, kuid keskkooliõpilased ei olnud vanematelt allkirjastatud nõusolekute saamise osas kõik ühtviisi usinad.)

Gripihooaja möödudes tehti kindlaks, et Tecumseh’ nakatunute arv oli kolm korda väiksem kui lähedalasuvas Michigani osariigi linnas Adrianis, kus kaitsesüste ei tehtud. Grippi esines oluliselt vähem kõigis vanuserühmades.

Dr Monto nimetas dr Loebi uuringut „äärmiselt huvipakkuvaks“. Uuringu veenvus seisneb tema sõnul selles, et tulemused ühtivad paljude kogukondade lõikes, mis on muust maailmast rohkem eraldatud kui Tecumseh seda iial oli, ning et kogukonnad jaotati juhusliku valiku teel platseebo- ja vaktsiinirühmadeks, nii et uurijad ei saanud olla alateadlikult ühe või teise rühma poole kallutatud.

Dr Monto oli üks ekspertidest, kellega Kanada dr Loebi granditaotluse asjus konsulteeris, ning enda sõnul on ta õnnelik, et nimetas seda suurepäraseks võimaluseks.

Originaalartikkel: The New York Times, 09.03.2010

 

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 18. 03. 2010. 02:05