banner_ardu-grill.PNG

et et

Tartu Hoiu-laenuühistu finantskool. Rahakool

Seksuaaltervise kool

Beebikool

Moekool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE

MEHELT MEHELE

Toidukool

Väikelaste kool

Põhikool

Ametikool / Kutsekool

Gümnaasium

Ülikool / Kõrgkool

Liikluskool / Autokool

Elukool / Elukestev õpe



turvakood

lapsevanem-logo.gif

Naiste edu matemaatikas ja loodusteadustes

Lapsevanem.ee - Sisukestev õpe lapsevanemale :: Naiste edu matemaatikas ja loodusteadustes Matemaatika, füüsika, ajalugu, inimeseõpetus jne. Kõik selleks et abistada õppijat.Naiste edu matemaatikas ja loodusteadustes,Matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort

Eelarvamused takistavad naiste edu matemaatikas ja loodusteadustes

22.03.2010 edastas SF Chronicle New York Timesis Ameerika naistudengite liidu (American Association of University Women) ettekande naiste alaesindatuse kohta loodusteadustes ja matemaatikas, mille põhjustena tuuakse välja stereotüübid ja kultuurilised eelarvamused. 

Ettekanne „Miks nii vähe?”, mida toetas USA riiklik teadusfond (National Science Foundation), analüüsis mitme aastakümne jooksul korraldatud uuringute tulemusi, et esitada nende põhjal soovitusi, kuidas kaasata rohkem naisi loodusteaduste, tehnoloogia, tehnika ja matemaatika valdkondadesse.

„Me vaatasime läbi kirjanduspagasi uuringute kohta, mis on koheselt rakendatavad,” sõnas naistudengite liidu direktor ja ettekande põhiautor Catherine Hill. „Me avastasime hulga väikeseid asju, mis võivad aidata olukorda muuta, nagu ruumilise mõtlemise kursus naistele, kes lähevad õppima tehnikat, või koolilaste õpetamine selles vaimus, et matemaatiline võimekus ei ole mitte fikseeritud, vaid arendatav.”

Ettekanne hoidub selge seisukoha võtmisest vaidlusküsimuses, kas naiste nappus loodusteaduste ja matemaatika kõrgematel tasemetel on tingitud sugudevahelistest kaasasündinud erinevustest või mitte.

Viis aastat tagasi vallandas tollane Harvardi ülikooli rektor Lawrence Summers pahameeletormi, väljendades seisukohta, et „küsimus on kaasasündinud võimekuses, täpsemalt võimekuste erinevuses,” millele aitavad kaasa „vähemtähtsad tegurid, mis on seotud sotsialiseerimise ja jätkuva diskrimineerimisega.”

Liidu ettekanne tunnistab mehe ja naise aju erinevust. Hill märkis aga, et „ühelgi uuringul ei ole õnnestunud neid erinevusi konkreetsete oskustega veenvalt seostada, mistõttu meil puudub arusaamine selle kohta, mida need tähendavad matemaatiliste võimete seisukohast.”

Matemaatiliste võimete kõrgeimal tasemel, kus valitseb poiste üleesindatus, on sugudevaheline lõhe ettekande kohaselt kiiresti kahanemas. Matemaatiliselt varaküpsete noorte seas – kelle hulka ettekanne luges kuuenda ja seitsmenda klassi õpilased, kes said matemaatika SAT-testis üle 700 punkti – oli 30 aasta eest iga tüdruku kohta 13 poissi, samas kui praeguseks on poisse tüdrukutest ainult kolm korda rohkem.

„Siin ei mängi rolli bioloogia; see ei muutu nii kiiresti,” sõnas Hill. „On ohtlik eeldada, et kaasasündinud erinevused määravad suures osas ära selle, kes saavutab edu. Seetõttu võtsime vaatluse alla kultuurilised tegurid, et näha, millised tõendid räägivad kasvatuse suurema rolli kasuks loodusega võrreldes.”

Ettekanne esitab ohtralt tõendeid jätkuva kultuurilise eelarvamuse kohta. Näiteks jõudis üks järeldoktori stipendiumi taotlejate hulgas tehtud uuring tulemusele, et naised peavad avaldama mainekates ajakirjades kolm artiklit rohkem või vähemtuntud väljaannetes 20 artiklit rohkem, kui nad tahavad, et neid peetaks niisama produktiivseteks kui meessoost kandidaate.

Otsuste langetamine üksikisiku võimete kohta tema soo alusel on diskrimineerimise klassikaline vorm, nentis Nancy Hopkins, Massachusettsi tehnikainstituudi bioloogiaprofessor, kes tõusis 1990. aastatel akadeemiliste ringkondade huviorbiiti sellega, et dokumenteeris naiste laialt levinud, kuid suures osas ebateadlikku diskrimineerimist ülikoolis.

Isegi kui vastab tõele, et meessoost matemaatikageeniusi on naisgeeniustest kolm korda rohkem, oleks Hopkinsi sõnul ootuspärane, kui sellistes ülikoolides nagu Harvard ja Massachusettsi tehnikainstituut leiduks üks naissoost matemaatikaprofessor iga kolme meesprofessori kohta. „Tegelikkuses alustas Harvardis esimene naisprofessor oma ametiaega alles nüüd, 375 aasta järel,” märkis Hopkins.

Värske ettekanne tsiteerib uuringuid, mis näitavad, et tüdrukute tulemused kannatavad, kui neile mistahes viisil sisendatakse, et nad ei ole matemaatika alal võimekad. Ühes katses jagati tugeva matemaatikatausta ja sarnaste võimetega üliõpilased kahte rühma ning pandi lahendama matemaatikaülesandeid. Ühele rühmale öeldi, et mehed on selle testi tegemisel edukamad, ning teisele, et ülesannete lahendamise edukuse osas sugude vahel erinevusi ei ole. Kahe rühma tulemused erinesid üksteisest nagu öö ja päev: rühmas, millele öeldi, et mehed saavad testiga paremini hakkama, said mehed tõepoolest rohkem punkte – mehed keskmiselt 25 ja naised 5. Seevastu rühmas, millele öeldi, et sugude vahel erinevusi ei ole, said naised 17 punkti ja mehed 19.

Ettekande autorid jõudsid järeldusele, et tüdrukutele stereotüüpide mõju selgitamine võib aidata seda mõju vähendada.

Originaalartikkel
http://www.sfgate.com/cgi-bin/article.cgi?file=/c/a/2010/03/22/MNPN1CJD07.DTL

 

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 7. 04. 2010. 06:13