KEHADE VOOLUJOONELISUS

Kõige voolujoonelisem on see keha, millel antud frontaallõike juures on kõige väiksem takistus.
Keha, mis on eespoolt ümar ja tagantpoolt teravam, võimalikult sile ja mõhkadeta, osutub kujult kõige voolujoonelisemaks. Niisugune kuju antakse allveelaevadele, torpeedodele, autodele jne. siin on näha, kuidas on voolujoonelisuse seisukohast arenenud sõiduauto Saab.

Selgitame, missugustest füüsikalistest protsessidest on tingitud voolujoonelise keha takistuse vähenemine. Siin jälgime veevoolusid autokerel. Mida selgemapiirilised need on, seda vähem energiat me kulutame auto surumiseks läbi elastse õhu, st. auto peab olema maksimaalselt voolujooneline.
Kuidas saavutatakse autodel voolujoonelisus?
1. Proovitakse auto kuju viia võimalikult lähedale tilga kujule.
2. Auto kaetakse võimalikult ühtlase värvikihiga
3. Auto pind proovitakse vabastada kõikvõimalikest muhkudest ja lohkudest. Näiteks: aknaklaasid asetatakse võimalikult ühele tasapinnale auto kerega

Milleks autole tilgakuju. Seepärast, et siis ei teki niipalju tuulekeeriseid. Kuna keha ees on rõhk suurem, kui keerise korral taga, siis see justkui imeks keha tagasi. Keha ees ja taga olevate rõhkude vahe moodustabki keha liikumise takistuse. Sellele lisandub veel takistus mis on tingitud sisehõõrdest; see avaldub selles, et liikuv keha kisub endaga kaasa õhu kihid. Mõõtmised on näidanud, et see takistus on üliväike.

Tagasi